Töötajate tervisekontrolli kord
TTOS ütleb:
Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli
töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna
ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Lisaks sellele on tööandja kohustatud
korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete
vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.
Töötajate
tervisekontrolli kord on reguleeritud Eesti Vabariigi määrusega nr. 74.
Tervisekontrolli
korraldamise aluseks on tööandja töökeskkonna riskianalüüs.
Riskianalüüs peab tooma välja töökohtade ja töökeskkonna ohutegurid
ning hindama nende ohtlikkust.
Töötajaid ei pea tervisekontrolli saatma, kui ohuteguriga kokkupuude on
väga lühike, risk on väga madal või kokkupuude ohuteguriga puudub üldse.
Tööinspektsiooni
seisukoht on üldiselt selline – kui risk esineb, on tööandjal vaja korraldada töötajate tervisekontroll.
Mõnede bioloogiliste
ohutegurite puhul ei suuda tervisekontrolli täita ennetavat rolli, seega
pole ta põhjendatud:
- Kui haigus on välditav tõhusa vaktsiini
abil (puukentsefaliidi-, marutõve-, A-, B- ja C-hepatiidi-, gripiviirus
jmt) puudub vajadus tervisekontrolli korraldamiseks, sest:
- haiguse algus ei ole tasahilju algav, vaid
tal on konkreetne kulg – kokkupuude, peiteperiood, haigestumine
- perioodilise tervisekontrolli korraldamine
ei välista haiguse teket
Samas on ohutegureid
või töölaadi, mis iseenesest konkreetsel ajahetkel ei pruugi ohtlikud,
kuid mis võivad põhjustada tööga seotud
haigestumist.
Nendeks ohuteguriteks
võiksid olla:
- psühholoogilised ohutegurid, mis aja jooksul töötajale
mõjudes võivad põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
- bioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada
allergiat vm haigestumisi, nendeks on eeskätt mitmesugused hallitusseened,
viimastele on ka
immuunsüsteemi nõrgestavat toimet.
Trükinduses sageli esinevad
füüsikalised ohutegurid:
- masinate ja seadmete liikuvad või teravad
osad, valgustuse puudused
- kukkumis- ja elektrilöögioht
- muud samalaadsed tegurid
...küll ise ei
pruugi põhjustada tööga seotud
haigestumist, kuid võivad põhjustada tõsiseid vigastusi kombineerituna
muude ohuteguritega (töötamine kõrgustes, sundasendis, öötöö vms). Seega tuleks ka need
ohutegurid tervisekontrollil arvesse võtta ja koos teiste ohuteguritega ära
märkida.
Tervisekontrolli
korraldamine:
n
Esmane kontroll – töötamise esimese kuu jooksul
(eesmärgiga välja selgitada konkreetse isiku sobivus antud tööoludesse)
n
Perioodiline kontroll - mitte harvem kui üks kord 3 aasta
jooksul, alaealisel mitte harvem kui üks kord 2 aasta jooksul.
Mõlemal juhul tuleb tervisekontroll korraldada tööajal ja tööandja
kulul.
Tervisekontroll tuleb korraldada selleks ettenähtud ja vastava
kasutusloa saanud ruumides ja selle viib läbi töötervishoiuarst, kes
on kohustatud eelnevalt
tutvuma töötaja töökohal tema töökeskkonna ja töö korraldusega.
Tervisekontrolli
sagedus oleneb töötjajast ja tuleb määrata arvestades konkreetse töötaja tervislikku
seisundit ja selle sobivust konkreetsetesse tööoludesse.
Taasläbivaatuse tähtaja
üle ei saa otsustada
ei tööandja ega tööinspektor
ning selle aluseks ei ole töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Taasläbivaatuse tähtaja saab
määrata ainult töötervishoiuarst.
Kui on korraldatud uus
riskide hindamine ja teostatud uus töökeskkonna riskianalüüs ning tuvastatud, et
ohuteguri mõju on vähenenud minimaalse riskitasemeni, võib
kaduda vajadus korraldada
töötajate tervisekontrolli.
Töötervishoiuarst
väljastab töötaja tervisekontrolli otsuse nii tööandjale kui töötajale.
Otsuse teadasaamist
kinnitab töötaja oma allkirjaga.
Siinkohal kohustub
töötaja täitma ja arvestama töötervishoiuarsti otsuses toodud nõudeid või
piiranguid (TTOS § 14 lg 1 p 7 kohaselt).
Tööandjal lasub
seadusejärgne kohustus järgida
töötervishoiuarsti otsust (näit.ei
tohi tõsta raskusi üle 10 kg, ei tohi töötada mürarikkas keskkonnas jne).
Tööandjal ei ole aga kohustust järgida töötervishoiuarsti ettepanekuid
(vesivõimlemine 2 x nädalas, massaazh jms.)
Samuti võib arst teha soovitusi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, mida tööandja võimalusel võiks arvestada ja
rakendada.
Kui tööandjal on rahaliselt
võimalik sellist teenust töötajale hüvitada, siis täidab tööandja TTOS § 13
lg 1 p 62 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on tööandja
kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud
kulud.
Töötervishoiuteenuse
all mõistetakse siin ka töötajate
taastusravi korraldamist.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License