Töötajate tervisekontrolli kord

TTOS ütleb:

Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Lisaks sellele on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.

Töötajate tervisekontrolli kord on reguleeritud Eesti Vabariigi määrusega nr. 74.

 

Tervisekontrolli korraldamise aluseks on tööandja töökeskkonna riskianalüüs.

 

Riskianalüüs peab tooma välja töökohtade ja töökeskkonna ohutegurid ning hindama nende ohtlikkust.

Töötajaid ei pea tervisekontrolli saatma, kui ohuteguriga kokkupuude on väga lühike, risk on väga madal või kokkupuude ohuteguriga puudub üldse.

Tööinspektsiooni seisukoht on üldiselt selline – kui risk esineb, on tööandjal vaja korraldada töötajate tervisekontroll.

 

Mõnede bioloogiliste ohutegurite puhul ei suuda tervisekontrolli täita ennetavat rolli, seega pole ta põhjendatud:

  • Kui haigus on välditav tõhusa vaktsiini abil (puukentsefaliidi-, marutõve-, A-, B- ja C-hepatiidi-, gripiviirus jmt) puudub vajadus tervisekontrolli korraldamiseks, sest:
  • haiguse algus ei ole tasahilju algav, vaid tal on konkreetne kulg – kokkupuude, peiteperiood, haigestumine
  • perioodilise tervisekontrolli korraldamine ei välista haiguse teket

Samas on ohutegureid või töölaadi, mis iseenesest konkreetsel ajahetkel ei pruugi ohtlikud, kuid mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumist.

 

Nendeks ohuteguriteks võiksid olla:

  • psühholoogilised ohutegurid, mis aja jooksul töötajale mõjudes võivad põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
  • bioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada allergiat vm haigestumisi, nendeks on eeskätt mitmesugused hallitusseened, viimastele on ka immuunsüsteemi nõrgestavat toimet.

 

Trükinduses sageli esinevad füüsikalised ohutegurid:

 

  • masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused
  • kukkumis- ja elektrilöögioht
  • muud samalaadsed tegurid

...küll ise ei pruugi põhjustada tööga seotud haigestumist, kuid võivad põhjustada tõsiseid vigastusi kombineerituna muude ohuteguritega (töötamine kõrgustes, sundasendis, öötöö vms). Seega tuleks ka need ohutegurid tervisekontrollil arvesse võtta ja koos teiste ohuteguritega ära märkida.

 

 

 

Tervisekontrolli korraldamine:

n  Esmane kontroll – töötamise esimese kuu jooksul (eesmärgiga välja selgitada konkreetse isiku sobivus antud tööoludesse)

n  Perioodiline kontroll - mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul, alaealisel mitte harvem kui üks kord 2 aasta jooksul.

Mõlemal juhul tuleb tervisekontroll korraldada tööajal ja tööandja kulul.

Tervisekontroll tuleb korraldada selleks ettenähtud ja vastava kasutusloa saanud ruumides ja selle viib läbi töötervishoiuarst, kes on kohustatud eelnevalt tutvuma töötaja töökohal tema töökeskkonna ja töö korraldusega.

Tervisekontrolli sagedus oleneb töötjajast ja tuleb määrata arvestades konkreetse töötaja tervislikku seisundit ja selle sobivust konkreetsetesse tööoludesse.

Taasläbivaatuse tähtaja üle ei saa otsustada ei tööandja ega tööinspektor ning selle aluseks ei ole töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Taasläbivaatuse tähtaja saab määrata ainult töötervishoiuarst.

Kui on korraldatud uus riskide hindamine ja teostatud uus töökeskkonna riskianalüüs ning tuvastatud, et ohuteguri mõju on vähenenud minimaalse riskitasemeni, võib kaduda vajadus korraldada töötajate tervisekontrolli.

Töötervishoiuarst väljastab töötaja tervisekontrolli otsuse nii tööandjale kui töötajale.

Otsuse teadasaamist kinnitab töötaja oma allkirjaga.

Siinkohal kohustub töötaja täitma ja arvestama töötervishoiuarsti otsuses toodud nõudeid või piiranguid (TTOS § 14 lg 1 p 7 kohaselt).

Tööandjal lasub seadusejärgne kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust (näit.ei tohi tõsta raskusi üle 10 kg, ei tohi töötada mürarikkas keskkonnas jne).

Tööandjal ei ole aga kohustust järgida töötervishoiuarsti ettepanekuid (vesivõimlemine 2 x nädalas, massaazh jms.)

Samuti võib arst teha soovitusi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, mida tööandja võimalusel võiks arvestada ja rakendada.

Kui tööandjal on rahaliselt võimalik sellist teenust töötajale hüvitada, siis täidab tööandja TTOS § 13 lg 1 p 62 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud.

Töötervishoiuteenuse all mõistetakse siin ka töötajate taastusravi korraldamist.

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License