Töökoht

Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.

 


Kõigile töötamiskohtadele
on olemas üldised nõuded:

  • töökeskkonna riskianalüüs on läbi viidud, ohuteguid kindlaks tehtud, nende mõju töötaja tervisele hinnatud ning vajadusel rakendatud meetmed terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
  • avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta;
  • töökohad on korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud;
  • töötajad on töötervishoiu- ja tööohutuse alaselt juhendatud.

Töökoha kujundamisel peab tööandja arvesse võtma mitmesuguseid faktoreid:

  • hooned ja tööruumid
  • uksed ja väravad
  • aknad, seinad, laed, põrandad
  • liikumisteed, laadimisestakaadid, kaldteed, eskalaatorid
  • ventilatsioon
  • tööruumi sisekliima
  • valgustus
  • müra ja vibratsioon
  • olmeruumid
  • joogivesi

§  esmaabivahendid

Töötamiskoht peab:

  • pakkuma kaitset halbade ilmastikuolude eest
  • välistama libisemise ja/või kukkumise
  • tagama liikumisvabaduse nii seistes kui istudes töötamisel
  • võimaldama töötada ergonoomiliselt õiges asendis
  • olema piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks ja nende teisaldamiseks

§  võimaldama esmaabi kiiret osutamist

 

Töövahend

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv.

  • Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on reguleeritud vastava määrusega (nr. 13).

Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks:

  • masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.);
  • käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.);
  • tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.);
  • muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.).

§ 1. Tööandja ja töötaja kohustused

(1) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel.

(2) Töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga.

(3) Töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid.

(4) Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.

(5) Töötaja on kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel.

(6) Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise.

(7) Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit.

(8) Surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid.

...

(10) Tööandja peab käesolevate nõuete täitmiseks kavandatavate abinõude osas konsulteerima töötajate ja töökeskkonnavolinikega ning arvestama nende ettepanekuid töövahendi kasutamisel tekkivate ohtude vältimise või vähendamise kohta.

 

Töövahendile esitatavad nõuded:

§ 2. Konstruktsioonielemendid

(1) Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks.

(2) Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.  

§ 3. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised

(1) Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad.

...

(3) Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali.

(4) Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta.

(5) Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. Seiskamisseadisele antakse talituslik eelis käivitusseadise ees, et vältida eksimusi ja töövahendi juhuslikku käivitamist.

(6) Kasutaja alalises töötamiskohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis töövahendi või kõikide töövahendite hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. Kui töövahend või selle osa on seiskunud, tuleb selle energiavarustus katkestada.

(7) Töövahendi üheaegsel juhtimisel kahe või enama kasutaja poolt peavad juhtimisseadised olema varustatud blokeeringuga juhtimiskäikude õige järjestuse tagamiseks. Väljaspool üksteise nähtavus- või kuuldavuspiirkonda asuvate kasutajate töötamiskohtadel peavad olema hädaseiskamisseadised ning vajadusel side- või signalisatsioonivahendid.

(8) Töövahendi juhtimissüsteem peab olema ohutu. Juhtimissüsteemi rike või kahjustumine ei tohi tekitada ohuolukorda.

(9) Töövahendile tuleb vajaduse korral paigutada automaatseiskamise ja energiavarustuse katkestamise seadis.

(10) Kui töövahendil on hoiatusseadis kasutaja teavitamiseks töövahendi ohtlikest riketest või avariidest, peab sellega tekitatav helisignaal või valgusmärguanne olema kasutajale arusaadav, hästi kuuldav või nähtav ning selgesti erinema taustmürast ja teistest valgusallikatest.

§ 4. Ohutust tagavad seadised

Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.

§ 5. Valgustus

(1) Töökoha ja hoolduskoha valgustatus peab olema piisav töövahendiga töötamiseks või selle hooldamiseks. Kui üldvalgustusega pole nõutavat valgustatust võimalik või otstarbekas saavutada, tuleb paigaldada kohtvalgusti.

§ 6. Energiast põhjustatud ohud

Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Kaitse tagatakse:
1) voolu juhtivate osade isoleerimise, piirestamise või nende paigaldamisega kasutajale raskesti ligipääsetavasse kohta;
2) kaitse lahutamise või maandamisega;
3) staatilise elektri laengu tühjendamise või maandamise seadisega.

(2) Töövahendi kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või muust energiast lähtuvad ohud.

(3) Töövahendi poolt toodetud või kasutatud ainete plahvatusoht peab olema välistatud.

§ 7. Töövahendi kasutamine

(1) Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud.

(2) Töövahend on ohutus asendis ja ohutult paigaldatud

(3) Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks.

...

(6) Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.

(7) Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul.

Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud toimingute kohta.

(8) Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle energiavarustus üldjuhul välja lülitada.

(9) Kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab, hooldab, parandab, seadistab ja  puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe.

(10) Töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise.

§ 8. Töövahendi kontrollimine

Tööandja tagab, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll

Korduvkontroll on vajalik töövahendi ehituse muutmisel ning perioodiliselt. Tulemused tuleb säilitada.

Töötaja peab:

  • oskama seadet kasutada;
  • teadma, kuidas töötavat seadet välja lülitada;
  • kontrollima, et kõik ohutusvahendid on omal kohal ja need töötavad;
  • veenduma, et seadme ümbrus on puhas ja korras ning et seadme liikumine ei ole takistatud;
  • kandma vajaduse korral nõuetekohast kaitseriietust ja selliseid kaitsevahendeid, nagu kaitseprillid ja kaitsekingad.

Redelid

Õnnetust põhjustab:

  • püsikindlalt kinnitamata redel;
  • redeli peal tasakaalu kaotamine;
  • redeli kasutamine, ehkki turvalisem oleks kasutada muid töövahendeid;
  • halvasti hooldatud ja/või katkine redel.

Paljud õnnetused toimuvad redelitel vähem kui 30 minutit kestva töö tegemisel.

Tööpingid

  • Õnnetuse võivad põhjustada:
  • juuksed, mis jäävad pöörlevate kinnituspeade või töövahendite vahele;
  • kinnaste, sõrmuse, riiete vms. kinnijäämine masina pöörlevate osade vahele;
  • halvasti kinnitatud tooriku tugev vibreerimine ja lahtipääsemine;
  • kaitsmata silma lennanud killud.

Ümbritsege töövahendi kinnituspea reguleeritava kaitseekraaniga.

Õnnetused masinatega

Õnnetuse võivad põhjustada:

  • sõrme või käe sattumine pöörlevate lõiketerade vahele;
  • sõrme või käe sattumine valtside vahele;
  • kokkupuude etteandemehhanismiga.

Paljud tööõnnetused juhtuvad tahtmatult, näiteks siis, kui masina etteandemehhanism ummistub ja hoolduspersonal eemaldab ummistuse kõrvaldamiseks seadmelt ohutuskatted masinat eelnevalt vooluvõrgust välja lülitamata.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License