Töökoht
Töökoht on ettevõtte territooriumil või
tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu
töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või
korraldusel.
Kõigile töötamiskohtadele on olemas üldised nõuded:
- töökeskkonna riskianalüüs on läbi viidud, ohuteguid
kindlaks tehtud, nende
mõju töötaja tervisele hinnatud ning vajadusel rakendatud meetmed terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
- avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed
vabad, takistusteta;
- töökohad on korras hoitud, vead võimalikult kiiresti
kõrvaldatud;
- töötajad on töötervishoiu- ja tööohutuse alaselt
juhendatud.
Töökoha
kujundamisel peab tööandja arvesse võtma mitmesuguseid faktoreid:
- hooned ja tööruumid
- uksed ja väravad
- aknad, seinad, laed, põrandad
- liikumisteed, laadimisestakaadid, kaldteed, eskalaatorid
- ventilatsioon
- tööruumi sisekliima
- valgustus
- müra ja vibratsioon
- olmeruumid
- joogivesi
§
esmaabivahendid
Töötamiskoht peab:
- pakkuma kaitset halbade ilmastikuolude eest
- välistama libisemise ja/või kukkumise
- tagama liikumisvabaduse nii seistes kui istudes töötamisel
- võimaldama töötada ergonoomiliselt õiges asendis
- olema piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks ja nende teisaldamiseks
§
võimaldama
esmaabi kiiret osutamist
Töövahend
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks
kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras,
korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv.
- Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on
reguleeritud vastava määrusega (nr. 13).
Töövahendid on
peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks:
- masinad ja seadmed (ketassaed,
puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.);
- käsitööriistad (kruvikeerajad, noad,
käsisaed, liharaiumiskirved, jne.);
- tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad
tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.);
- muud vahendid (redelid, survepesurid,
jne.).
§ 1. Tööandja
ja töötaja kohustused
(1) Tööandja tagab,
et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda
hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel.
(2) Töövahendi
konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab
töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga.
(3) Töötaja kasutusse
antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha
töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid
võimeid.
(4) Tööandja peab
jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha
ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.
(5) Töötaja on
kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb
selle kasutamisel.
(6) Tööandja tagab
kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase
juhendamise.
(7) Kasutatavate
töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult,
arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit.
(8) Surve- ja
tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite
kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi
täiendõppeid.
...
(10) Tööandja peab
käesolevate nõuete täitmiseks kavandatavate abinõude osas konsulteerima
töötajate ja töökeskkonnavolinikega ning arvestama nende ettepanekuid
töövahendi kasutamisel tekkivate ohtude vältimise või vähendamise kohta.
Töövahendile esitatavad nõuded:
§ 2.
Konstruktsioonielemendid
(1) Töövahend peab
olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks.
(2) Töövahendi osad,
platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema
ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega
kukkumist.
§ 3. Juhtimis-,
kontroll- ja hoiatusseadised
(1) Töövahendi
juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad,
asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt
mõistetavad.
...
(3) Kasutaja peab enne
töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole
võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist
hoiatussignaali.
(4) Töövahendi
iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema
välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku
mõjutamisega. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta.
(5) Kõik töövahendid
peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks
seiskamiseks. Seiskamisseadisele antakse talituslik eelis käivitusseadise
ees, et vältida eksimusi ja töövahendi juhuslikku käivitamist.
(6) Kasutaja alalises
töötamiskohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis töövahendi või
kõikide töövahendite hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. Kui
töövahend või selle osa on seiskunud, tuleb selle energiavarustus katkestada.
(7) Töövahendi üheaegsel
juhtimisel kahe või enama kasutaja poolt peavad juhtimisseadised olema
varustatud blokeeringuga juhtimiskäikude õige järjestuse tagamiseks.
Väljaspool üksteise nähtavus- või kuuldavuspiirkonda asuvate kasutajate
töötamiskohtadel peavad olema hädaseiskamisseadised ning vajadusel side- või
signalisatsioonivahendid.
(8) Töövahendi juhtimissüsteem
peab olema ohutu. Juhtimissüsteemi rike või kahjustumine ei tohi tekitada
ohuolukorda.
(9) Töövahendile tuleb
vajaduse korral paigutada automaatseiskamise ja energiavarustuse katkestamise
seadis.
(10) Kui töövahendil
on hoiatusseadis kasutaja teavitamiseks töövahendi ohtlikest riketest või
avariidest, peab sellega tekitatav helisignaal või valgusmärguanne olema
kasutajale arusaadav, hästi kuuldav või nähtav ning selgesti erinema
taustmürast ja teistest valgusallikatest.
§ 4. Ohutust
tagavad seadised
Töövahendi liikuva
osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või
-seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse
kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa
liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.
§ 5. Valgustus
(1) Töökoha ja
hoolduskoha valgustatus peab olema piisav töövahendiga töötamiseks või selle
hooldamiseks. Kui üldvalgustusega pole nõutavat valgustatust võimalik või
otstarbekas saavutada, tuleb paigaldada kohtvalgusti.
§ 6. Energiast
põhjustatud ohud
Kasutaja peab olema kaitstud
otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Kaitse
tagatakse:
1) voolu juhtivate osade isoleerimise, piirestamise või nende paigaldamisega
kasutajale raskesti ligipääsetavasse kohta;
2) kaitse lahutamise või maandamisega;
3) staatilise elektri laengu tühjendamise või maandamise seadisega.
(2) Töövahendi
kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või
muust energiast lähtuvad ohud.
(3) Töövahendi poolt
toodetud või kasutatud ainete plahvatusoht peab olema välistatud.
§ 7.
Töövahendi kasutamine
(1) Töövahendit võib
kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette
nähtud.
(2) Töövahend
on ohutus asendis ja
ohutult paigaldatud
(3) Kasutajale tuleb
tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud
aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks.
...
(6) Kasutajale tuleb
anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks ja
remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.
(7) Töövahendit peab
olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul.
Kui töövahendi juurde
kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed
sooritatud toimingute kohta.
(8) Töövaheaegadel,
kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle
energiavarustus üldjuhul välja lülitada.
(9) Kui töövahendi
kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist
kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab, hooldab,
parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud
tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe.
(10) Töövahendi
kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud
kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise.
§ 8.
Töövahendi kontrollimine
Tööandja tagab, et
enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal
kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll
Korduvkontroll on vajalik töövahendi ehituse muutmisel ning
perioodiliselt. Tulemused tuleb säilitada.
Töötaja peab:
- oskama seadet kasutada;
- teadma, kuidas töötavat seadet välja
lülitada;
- kontrollima, et kõik ohutusvahendid on omal
kohal ja need töötavad;
- veenduma, et seadme ümbrus on puhas ja korras
ning et seadme liikumine ei ole takistatud;
- kandma vajaduse korral nõuetekohast
kaitseriietust ja selliseid kaitsevahendeid, nagu kaitseprillid ja kaitsekingad.
Redelid
Õnnetust põhjustab:
- püsikindlalt kinnitamata redel;
- redeli peal tasakaalu kaotamine;
- redeli kasutamine, ehkki turvalisem oleks
kasutada muid töövahendeid;
- halvasti hooldatud ja/või katkine redel.
Paljud õnnetused
toimuvad redelitel vähem kui 30 minutit kestva töö tegemisel.
Tööpingid
- Õnnetuse võivad põhjustada:
- juuksed, mis jäävad pöörlevate
kinnituspeade või töövahendite vahele;
- kinnaste, sõrmuse, riiete vms. kinnijäämine
masina pöörlevate osade vahele;
- halvasti kinnitatud tooriku tugev
vibreerimine ja lahtipääsemine;
- kaitsmata silma lennanud killud.
Ümbritsege töövahendi
kinnituspea reguleeritava kaitseekraaniga.
Õnnetused masinatega
Õnnetuse võivad põhjustada:
- sõrme või käe sattumine pöörlevate
lõiketerade vahele;
- sõrme või käe sattumine valtside vahele;
- kokkupuude etteandemehhanismiga.
Paljud tööõnnetused
juhtuvad tahtmatult, näiteks siis, kui masina etteandemehhanism ummistub ja
hoolduspersonal eemaldab
ummistuse kõrvaldamiseks seadmelt ohutuskatted masinat eelnevalt
vooluvõrgust välja lülitamata.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License