3 Üldnõuded tehnilistele joonistele

Käesolevas peatükis on välja toodud erinevad üldnõuded tehnilistele joonistele.

Rangelt sätestamata standardinõudeid on kohandatud vastavalt kaasaegsetele tavadele elektroonikaseadiste projekteerimise ja sellega seotud tehnilise joonestamise valdkonnas.

iDevice ikoon Jooniste üldmõõdud

Tehniliste jooniste formaadid on Euroopas kirjeldatud standardiga ISO 216, millest kasutatakse A-seeriat. Siit leiab B- ja C seeria formaatide mõõtmed ning võrdlused.


iDevice ikoon Joonte liigid

Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse neil mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi määrates ära nende võimalikud kasutusalad. Viide kasutatavatele joonetele.


iDevice ikoon Mõõtkava

Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted:

  • suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1
  • loomuliku suuruse puhul 1:1
  • vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:200; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000

Joonisele/skeemile kirjutatakse tingimata eseme (objekti, komponendi) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, mida tema kujutamisel kasutati. Elektroonikaskeemidel kasutatakse vaikimisi 1:1 mõõtsuhet, eriti koosteskeemidel.


iDevice ikoon Joonise täituvus

Tehniline joonis jätab endast ja autorist professionaalsema mulje, kui joonestamise käigus on natuke ka kujundamisega vaeva nähtud. Hea tava järgi peaks joonise pinnast ~70% olema kaetud informatsiooniga, teisisõnu ei tohi tühjade alade maht joonisel küündida kolmandikuni kogu pinnast, samas peaks raamjoone ja joonise/skeemi vahele jääma ligikaudu sama palju ruumi, kui on ette nähtud raamjoonest paberi servani. "Kujunduselementidena" võib kasutada komponentide loendeid ehk liste.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License