Kuivatus Ultra violetsete (UV) kiirgusallikatega

UV-kiirgusallikaid kasutatakse ofset- ja spetsiaalsetes trükiseadmetes. UV kiirguse mõju värvidele seisneb laialdase monomeeride polümerisatsiooni loomises ilma temperatuuri tõusuta. Seega UV seadete esmane eelis seisneb soojusliku mõju puudumises paberile.

Kuid samal ajal see kiirgus lõhub mõningaid pigmente. Samuti tekib seda kiirgust kasutades suuremal hulgal osooni, mis on aga inimeste tervisele mittesobiv. Peale selle kuumenevad UV kiirgusallikad väga kõrge kuid erinevatemperatuurini 700-1500º C, olenevalt seadmest. Selle tõttu on vaja teostada nende spetsiaalset jahutust kas ventilatsiooni või isegi vesijahutuse kujul.

Kiirgusse allikatena kasutatakse harilikult võimsaid lampe, mis on täidetud ksenooni, aragooni või elevhõbeda aurudega. Temperatuuri muudetakse muutes lampide kiirguse kaldenurka. Peatuste puhul aga kaetakse lampide kiirgus katetega.

Harilikult lastakse sellise kuivatusviisi tarbeks välja spetsiaalseid värve, millede pigmendid ei lagune UV kiirguses. Samuti on nendes värvides kasutusel sideained, millede polümerisatioon UV kiirguses on kiirem. Selle tõttu on UV värvid ja lakid ka kallimad. Nendel värvidel on aga veel üks puudus. Nimelt rastripunktid nendel värvidel võivad olla 15-18 % suuremad ettenähtust. Selle tõttu trükised, mida valmistatakse ette UV värvidega trükkimiseks tuleb selleks spetsiaalselt ette valmistada.

UV kiirgusega trükkides trükivärvid kuivavad väga kiirelt. Selle tõttu langeb siin praktiliselt ära ka määriste probleem. Kuid samal ajal see kuivatusviis nõuab äärmiselt täpse tehnoloogiat. Puuduseks on ka värvist masina puhastamine, kuna värv ju kiirelt kuivab. Selle tõttu on kasutusel ka spetsiaalsed pesuained ja isegi ofsetkummid, mis pole nii tundlikud agressiivsete pesuainete suhtes

On alustatud katsetusi päris uute kuivatusviiside kasutuselevõtmiseks. Nii näiteks kasutatakse kuivatamiseks LED-UV valgusteid. Need seadmed võtavad vähem energiat ja tekitavad vähem soojust.