Paberi tootmisprotsess

•   Leht- ja okaspuumetsa langetamine
•   Palkide koorimine ja peenestamine
•   Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine
•   Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse
•   Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine
•   Rullimine, valmis paber
•   Superkalander
•   Rullimine ja lõikamine
•   Poognalõikamismasin
•   Rullimine rullidesse
•   Pakkimine alustele

Suur tselluloosi - paberivabrik tarvitab päevas:

•   1 meeter laia x 1 meeter kõrge ja 10 kilomeetrit pika puuriida võrra puitu
•   Aastane toodang võib ulatuda 650 000 tonni tselluloosini

 

 

Paberimasin

 

 

Paberimasinate peamine ülesanne on tselluloosisegu kuivatamine (99% veesisalduselt 5%-ni) - segu nõrutatakse, pressitakse ja kuivatatakse.

 

 

Paberimasina konveierlint on sisuliselt sõel, millele tselluloosikiht laotatakse.

Parematel masinatel on kahekordsed sõelad, mis jäävad tselluloosimassi peale ja alla. Paber jääb ühtlasem, läbipaistmatum ja trükivärvi imavus on ühesugune nii lehe ülemisel kui alumisel poolel.

1. Esimeseks veetustamisosaks paberimasinas on sõel:

Paberimasinatel on mitut tüüpi sõelad:

• Lamesõelad - paber saab kiusuuna ja tugevuse ning  vormitavuse. Mõjutatakse paberi 2 külge.
• Ringlevad sõelad - paber moodustatakse mitmest kihist. Nii tehakse kartongi.

Peale sõeladest tulekut on paberis 20% kiud- ja täiteainet ja 80% vett.

2. Teiseks veetustamisosaks on press - mõjutatab paberi erikaalu, jäikust, läbipaistmatust ja pinnakaredust. Alles jääb 50% vett.

3. Kuivatusosa - eemaldab vee auruga kuumutavate silindrite abil.

Koosneb paljudest silindritest - 50-60 tk või ühest suurest nn Yankee silindrist (diam.n 3-5 m).

4. Pindliimimine - paberile kantakse kõvendit et saavutada parem trükitavus läbi pisikeste osade sidumise paberiga.

5. Kalandertöötlus - annab sileduse ehk MF (machine finish) pinna

6. Viimane etapp masinas on kerimine. Paber väljub masinast töötlematuna - katmata.

7. Baaspaberi katmine katteseguga:

•   Pigment - savi, kriit jms
•   Sideaine - lateks, tugevdi
•   Lisandid - värv, läbipaistmatu valgendi, tugevdi

 

Katmissegud on erinevad ja nende järgi nimetatakse paberikvaliteeti samuti erinevalt:

• Kergelt katmine
• Kõrgkatmine
• Kunstkatmine
• Valukatmine

Mida rohkem seguainet, seda kõrgem on paberi kvaliteet ja seda kallim paber.

Pigmenteerimine - lihtsaim katmisviis, katet paar grammi m2 kohta, parem trükipind. Kergelt kaetud paber.

Õhk-noaga katmine - kergelt või keskmiselt kaetud paber (kuni 12g/m2). Kaetud paber. Lihtsamad must-valged ja värvilised trükised.

 

 

Noaga katmine - algul pannakse katet palju, siis kraabitakse maha ja silutakse lehttera abil (15-20g/m2), kõrgelt kaetud paber. Kõrgekvaliteetsed trükised. Paber võidakse ka eelkriitida. Sel juhul kaetakse ta 2 korda:

 

 

Baaspaber + eelkatmine + paberi katmine.

Nn. Kahekordselt kaetud paberid.

Valukatmine - kattesegu pannakse paberile õhkharja abil, kuivatatakse ja tehakse mäljaks, seejärel pressitakse vastu kõrgpoleeritud silindrit.

Paberi läikiv pind saadakse superkalandrites (vaheldumisi asetsevad teras- ja kõvakspressitud paberist valtsid, mille vahelt paber läbi lastakse).

Kindla hõõrdumise abil antakse paberile sile ja läikiv pind.

Suureneb ka paberi läbipaistvus.

Kalandreerimine - mõjutatakse järgmist:

• Pinna välimust
• Paksust
• Jäikust
• Läiget
• Värvivajadust
• Värvi neelduvust
• läbipaistmatust

Või kalandreerimise asemel harjaga silumine - paber tehakse ühelt poolt siledaks, jäetakse mõjutamata paberi paksus, kuid üks pool saab läikivam ja tasasem.

 

 

 

 

 

 

 

Sissepressimise abil gofreerkalandrites antakse struktuurpaberitele struktuur.

Lõikamine - paberirullidel tagatakse ühtlus ja need lõigatakse otstest puhtaks. Poognapaberid lõigatakse poognasse.

Formaati lõigatakse paber rullist vastavatel sorteerimis-lõikamismasinatel.

Täpsusega (+-)1 mm

Samal ajal sorteeritakse välja defektidega paber - augud, plekid, kortsud.

Paber pakitakse.