Tänapäeval toodetakse paberit peamiselt tselluloostist, mida saadakse kuuse, männi (pikk kiud, tugev paber) või kasepuidust (lühike kiud, läbipaistmatu paber) 2 tehnoloogia abil:

Mehhaanilisest massist (puidumassist)

•   Palgid kooritakse, tükeldatakse lühemateks juppideks ning purustatakse puitlaastudeks, jahvatatakse veega mehhaaniliselt ühtlaseks massiks.
•   Kasutatakse peamiselt kuuske
•   Tarvitatakse 70% puu kasutuskõlblikust osast
•   Säästab metsaressurssi kuid vajab tootmiseks 4 x rohkem energiat

Keemilisest massist

•   Tselluloosimass saadakse puidu (männi või kase) või vanapaberi keemilise lahustamise abil keemiliseks massiks
•   Kasutatakse ca 50% puu kasutuskõlblikust osast
•   On metsaressurssi raiskav kuid energiat säästev
•   Enamasti on levinud sulfaatmeetod kus laaste keedetakse leelises
•   Kasutatakse männi ja kasepuitu
•   Kasutatakse ka sulfitmeetodit kus laaste (kuusk või lehtpuud) keedetakse happes.

 

Võrdlus erinevate paberimasside vahel:

	Mehhaaniline mass	Keemiline mass	Taaskasutatav mass
Tooraine ärakasutamine	+	-	++
Energiavajadus	-	+	+
Vastupidavus eale	-	+	-
Taaskasutusvõimalus	-	+	--
Läbipaistmatus	+	-	+
Veepidavus	+	-	-
Tugevus	-	+	-
Jäikus	+	-	-

 

Püütakse leida meetodeid mehhaanilise massi paremaks muutmiseks:

•   Puitu soojendatakse enne purustamist (tugevam ja paindlikum kiud) - saadakse termomehhaaniline mass (Tmp)
•   Kiudu töödeldakse enne peenestamist keemiliselt - saadakse kemotermomehhaaniline mass (Ctmp)

Paberit valmistatakse ka sünteetiliselt.

 

Paberi tootmiseks on vajalikud (täpsem retsept oleneb paberi tulevasest kasutusalast):

• Puidumass
• Täiteaine
• Kemikaalid (n. Liim ja värv)
• +95%-99% vett

Tulemuseks on kahte tüüpi paber:

Mehhaanilisest massist => puitu sisaldav paber (meh.massi rohkem kui 10%)

Keemilisest massist => puiduvaba paber (meh.massi vähem kui 10%)