Mineraalsed materjalid

Mineraalsetest dielektrikutest käsutatakse kõige rohkem kvartsi ja marmorit. Kristalliline kvarts on piesoelektrik. Kvartskristallist välja lõigatud plaadi külgedele tekivad mehaanilise mõjutuse (nt. tõmbe) tulemusena vastupidiste märkidega elektrilaengud. Isoleermaterjalina käsutatakse kvartsklaasi, mida valmistatakse kristallilise kvartsi (liiva) sulatamisega temperatuuril 1700° C. Kvartsklaasi nagu kvartskristalligi küllalt kõrged dielektrilised omadused on järgmised:

1) ρv=1018 - l019 cm;

2) tan δ = l 0 -4 (sagedusel f = l 06 Hz);
3)Elä =15kV/mm;

4) ε = 3,2 - 3,8 %



Kvartsklaas laseb läbi ultravioletseid kuri, on vastupidav hapetele, omab väikest termilise paisumise tegurit ega karda temperatuuri järske muutusi. Kvartsklaasist valmistatakse raadiotehnilistele seadmetele ja täpsusmõõteriistade isoleerdetaile, nt. läbiviiguisolaatoreid, mitmesuguseid torusid, installatsiooniisolaatoreid ja raadiokondensaatoreid. Elektrotehnikas käsutatakse klaasisolaatoreid, kusjuures enamasti on need karastatud klaasist. Varem kasutatud portselanisolaatoritega võrreldes on need odavamad ja mehaaniliselt tugevamad. Ekspluatatsioonis klaasisolaator läbilöögi korral ei pragune, vaid puruneb, purunenud isolaatorit aga on ketis kerge üles otsida. Isolaatoreid valmistatakse nn. vähealuselisest klaasist ja need sisaldavad tavalise klaasiga võrreldes rohkem naatriumi ja kaaliumoksiidi.

Sitallid saadakse enamasti klaasi ümberkristalliseerimisel korduvate termiliste tsüklite toimel. Seejärel kristallid jahvatatakse, lisatakse sideained ja pressitakse toorikud sarnaselt keraamikale ning põletatakse. Sitallide üldomaduseks on nende hea soojusjuhtivus ja ka mehaaniline töödeldavus. Lisanditest olenevalt on need materjalid erinevate omadustega. Need on leidnud laialdast käsutamist mikroelektroonikas skeemide alustena.

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License