Ferromagnetiliste materjalide omadustele-avaldavad* mõjutavad keemiline koostis, valmistamis-moodus ja termiline töötlemine. Ent kõik omadused ei sõltu nendest teguritest ühtmoodi. Näiteks koostise muutumisega ei muutu magnetiline küllastus märgatavalt, kuid koertsitiivjõud ja magnetiline läbitavus muutuvad vägagi oluliselt. Raua ja räni ning raua ja niklisulamitest võivad olla kõige sobivamateks ferromagnetilisteks materjalideks sulamid, mis sisaldavad räni ligikaudu 5 kuni 6 % ja niklit üle 30 %. Sellised magnetiliselt pehmed materjalid on väga levinud elektro- ja raadiotehnikas.

Teraste magnetilistele omadustele avaldab mõju makrokristallide (terade) suurus: mida väiksem on tera, seda suurem on väljatugevus Hc ja hüstereesisekadu Ph ning seda väiksem on materjali magnetiline läbitavus μ. Seepärast mõjutab jämedateraline materjal magnetiliselt pehme ferromagnetilise aine omadusi, peeneteraline aga magnetiliselt kõva ferromagnetilise aine omadusi. Enamikul juhtudel on mehaanilised sisepinged ja plastiline deformatsioon magnetiliselt pehmetele materjalidele kahjülikud ja neid tuleb vältida.

Magnetiliselt kõvadele materjalidele aga võivad need olla kasulikud. Magnetiliselt pehmeid materjale termotöödeldakse, nn. lõõmutatakse, sellepärast, et kõrvaldada neist sisepinged ja plastilised deformatsioonid. Magnetiliselt kõvu materjale töödeldakse termiliselt vastupidisel eesmärgil - selleks, et tekitada neis mehaanilisi sisepingeid ja sellega suurendada nende mehaanilist kõvadust, s.o. suurendada Hc ja Br. See saavutatakse materjalide kuumutamise ja järsu õhus jahutamisega, s.t. karastamisega.