Isoleervilk

Vilku käsutatakse painduva või kõva isolatsioonina kõrgepingemasinates, samuti kondensaatorites ja elektronlampides, selle heade elektriliste omaduste, mittepõlevuse, kõrgele temperatuurile ja elektronpommitusele vastupidavuse tõttu. Vilk on kihilise ehitusega looduslik mineraal, mille kristallid on lõhestatavad õhukesteks, kuni 0,005 mm lehekesteks. Vilk on maakoores ladestunud kristallidena koos kvartsi ja teiste mineraalidega. Vilgu koostises on räni (Si), kaaliumi (K), magneesiumi (Mg), alumiiniumi (Al), hapnikku (O) ja vesinikku (H). Isoleermaterjalina käsutatakse looduslikest vilkudest ainult muskoviiti ja flogopiiti. Muskoviit on keemiliselt püsiv. Sellele ei mõju ükski lahusti ega leeliseline. Väävel ja soolhape lagundavad muskoviiti ainult soojendamisel.

Muskoviidi põhiomadused on

1) tihedus - 2,7*5-3,0kg/m³;

2) hüdroskoopsus - 0,16-0,18 %;

3) pv=1014~1015Ωcm;

4) e = 0,0003-f 0,0005%;

5) E)a= 120-190 kV/mm (kui lehtede paksus on 0,01 mm).

 

Muskoviidi omadused ei muutu temperatuuril kuni 500° C. Nimetatust kõrgemal temperatuuril

hakkab keemiliselt seotud vesi vilgust eralduma. Selle tulemusena vilgulehekesed punduvad, s.t.

nende paksus suureneb. Seejuures halvenevad järsult vilgu elektrilised ja teised omadused.

Sulamistemperatuur on 1260 •=-1300° C.

 

Flogopiit on väiksema keemilise püsivusega. Ta reageerib hapetega, kuid leelised teda ei mõjuta.

Flogopiidi põhiomadused on l O-r 20% madalamad. Flogopiidilehed punduvad, kui temperatuur

ületab 900° C.

Vahet tehakse kondensaatorite, elektrivaakumseadiste ja lõhestatud vilgu valmistamiseks

käsutatavate plaatide vahel. Lõhestatud vilku käsutatakse kleebitud vilgumaterjalide (mikaniidi ja

mikalindi) valmistamiseks (joon. 10.1).

 

Joonis 10.1 Vilgust stantsitud tugi-isolaator detailid elektrivaakum seadmetes (elektroonlampides)

Mikaniit on kõva või painduv lehtmaterjal, mida saadakse lõhestatud vilgulehekeste kleepimisel liimiva vaiguga (šellak, glüftaalvaik jt.) või nende vaikude baasil valmistatud lakkidega. Mikaniiti liigitatakse kollektori-, vaheleht-, vormitavaks ja painduvaks mikaniidiks.

Kollektori mikaniidist stantsitakse elektrimasinate kollektorite vasklamellide isoleervahelehed (joon. 10.2). Mikaniidist valmistatakse stantsimise või väljaraiumise teel mitmesuguseid kõvu isoleervahelehti (joon. 10.3).

 

Joonis 10.2 Vormitavast mikaniidist valmis¬tatud tooted kollektoris: l - kollektori vask-lamellid, 2 - vormitakse mikaniidist valmistatud mansett, 3 - vormitavast mikaniidist silinder, 4 - kollektorimikaniidist vahelehed

Joonis 10.3 Kollektorimikaniidist vamis¬tatud isoleerivad vahelehed

Vormitav mikamit on lehtmaterjal, mida saadakse lõhestatud vilgu (muskoviidi, flogopiidi või

nende vilkude segu) kleepimisel glüftaal- või šellakvaiguga või nende vaikude baasil valmistatud

lakkidega. Vormitava mikaniidi toorikutest valmistatakse kuumpressimisel mitmesuguseid

keeruka kujuga isoleertooteid, nt. torusid, kollektorikoonuseid, hülsse.

 

Painduv mikaniit on lehtmaterjal, mida saadakse lõhestatud vilgu (muskoviidi või flogopiidi)

kleepimisel õli-bituumen- või õliglüftaallakiga, mis moodustab painduva kile. Painduvaid

mikaniite käsutatakse elektrimasinate uurde- ja keerdudevahelise ning bandaažialuse

isolatsioonina ning samuti mitmesuguste painduvate isoleervahelehtedena.

 

Mikafoolium on painduv rulli- või lehtmaterjal. Ta koosneb 0,05 mm paksusele teflonpaberile

tihedalt kleebitud kahest või kolmest lõhestatud vilgu (muskoviidi või flogopiidi) kihist.

Sideainena käsutatakse glüftaal-, šellak-, õli-, bakett-, glüftaal- ja teisi lakke. Mikafooliumist

valmistatakse (kuumpressimisel) poltide ja pulkade isoleertorusid, mähiste isoleerimiseks hülsse

ja teisi selliseid tooteid.

 

Mikalinti käsutatakse kõrgepinge generaatorites ja elektrimootorites põhimähiste (varraste)

isolatsioonina.

Tänapäeval käsutatakse vilkuja selle jäätmeid vilkplastide valmistamiseks.

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License