1. Milliseid sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse?

•    Malideks nimetatakse raua-süsiniku sulameid süsiniku sisaldusega üle 2,14% tavaliselt kuni 4%-ni. Malmid on hästi valatavad aga tavalisel mitte sepistatav. Eristatkse süsiniku sisalduse ja oleku järgi malmi liigid: valgmalmi (toormalm), hallmalmi, tempermalmi, kõrgtugevat ja eriomadustega legeermalmid.

2. Kuidas mõjutavad malmi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor?

•    Räni soodustab malmi valu omadusi ja suurendab kulumiskindlust. Mangaan suurendab tugevust ja korrosioonikindlust. Fosfor ja väävli lisand suurendab malmi haprust.

3. Millised on malmide kasutusalad?

•    Valgemalm on väga kõva ja habras. Seda kasutatakse ümbervalamiseks teisteks malmi sulamiteks ja terasteks. Hallmalmist valatkse seadmete keresid , mootorite korpuseid. Kõrgtugevast malmist auroturbiinide labasid  elektrimasinate osasid, kulumiskindlaid hammasrattaid ja elektrimasinate mittenagneetuvaid osasi. 

4. Nimetage malmi põhiomadused!

•    Malm on kõva ja habras, kulumis- ja korrosioonikindel, mitte magnetiseeruv  materjal.

5. Kuidas markeeritakse malme Eurostandardi  ja Vene standardi  alusel?

•    Eurostandardis margitähis tähtedega GG ja  arvuga GG23, mis näitab tõmbetugevust R_m = 230 N/mm²
Vene tähistuses näiteks hallmalm (serõi tsugun) CЧ 30-3 arvud näitavad vastavalt tugevust 

σ_b=30 N/mm² ja katkevenivust δ=3%. või  GG180, mis näitab pinnakõvadust 180 HB.