Elektrokeraamilised materjalid on kõvad kivitaolised ained, mida võib töödelda ainult abrasiivainetega (korundiga, teemandiga). Materjalide hulka kuuluvad elektroportselan, raadioportselan, stealiit jt. Keraamiliste masside põhikoostisosadeks on kaoliin ja savi. Vormimisel säilitab savi esemele antud kuju. Keraamiline mass sisaldab peale savi veel muid mineraale (kvartsi, põllupagu, talki jt.).

Kuumutatakse enne termilist töötlemist kõrgel temperatuuril (l 300... 1500° C). Elektrokeraamiliste toodete (poolfabrikaatide) põletamisel (30...40 tundi) moodustuvad uued, kristallilise ja klaasitaolise struktuuriga ained. Käsutamise järgi liigitatakse

1) installatsioonkeraamilised materjalid;

2) kondensaatorkeraamilised materjalid;

3) senjektokeraamilised materjalid.

Installatsioonkeraamiliste materjalide hulka kuuluvad elektriportselan, raadioportselan,

ultraportselan, stealiit ja mõningad teised. Neist materjalidest valmistatakse mitmesuguseid

elektri- ja raadioinstallatsioonitooteid, nt. kõrge- ja madalpingeisolaatoreid, poolikehi, lampide

paneele ja palju muud.

Kondensaatorkeraamilistel materjalidel on suur dielektriline läbitavus (e = 20...300), mistõttu

neid käsutatakse keraamiliste kondensaatorite dielektrikuna (joon. 10.4). Senjektokeraamilised

materjalid paistavad silma väga suure dielektrilise läbitavusega (e = 1500...4000). See on

tingitud neis toimuvast spontaansest polarisatsioonist.

Elektrokeemilistel materjalidel on väike hüdroskoopsus, vastupidavus atmosfäärilistele

mõjutustele ning head elektrilised ja mehaanilised omadused.