Lakid on kilet moodustavate ainete kolloidlahused. Lahusti auramise, oksüdeerumise ja polümerisatsiooni tulemusena moodustub kõrgete dielektriliste omadustega tahke kiht.

Lahustid: bensool, toluool, ksülool, lakkbensiin, atsetoon, tärpentiin.

Plastifikaatorid: õlitaolised vedelikud, annavad laki kilele elastsuse.

Sikatiivid: kõvendajad või kuivamise kiirendajad (vaikhapete soolad).

Elektroisoleerlakke liigitatakse

a) ülesande järgi - immutus-, kätte-ja kleeplakid;

b) koostise järgi - vaigu-, õli-, tselluloos-ja esterlakid, õlibituumen.

Lakkide tähtis omadus on viskoossus, millest sõltub immutus-ja nakkevõime.
Elektroisoleeremailidega kaetakse elektrimasinate mähiste laupühendusi, et kaitsta neid
määrdeõlide niiskuse, kaarleegi ja teiste kahjulike mõjutuste eest. Räniorgaaniliste ainete baasi
emailidel on soojuskindlus kuni 200° C.