Uurimused on näidanud, et mida intensiivsemalt polariseerub dielektrik, seda suuremat mahtuvust omab sellest dielektrilisest materjalist valmistatud kondensaator teise sama suure pinnaga kondensaatori suhtes.

Plaatkondensaatori mahtuvus:

C = εS : 4πh

S - ühe elektroodi pind sm²;

h - dielektriku paksus sm;

ε - dielektriline läbitavus.

Dielektrilist läbitavust e võib väljendada samade geomeetriliste mõõtmetega kondensaatorite mahtuvuse suhtega võrreldes neid kondensaatoriga, mille dielektrikuks on vaakum:

ε = C : Co

Vaakumi dielektriline läbitavus on jäävsuurus ja võrdub 1-ga εo = 1.

Enamikel gaasidel ja aurudel (ε ~ 1,0004 - 1,0006).

Spetsiaalsed keraamilised dielektrikud on läbitavusega ε ~ 2 - 3 x 10³.

Dielektrilise läbitavuse suurus sõltub enamasti temperatuurist. Väljaarvatud elektronpolarisatsiooni omavatel dielektrikutel jääb e = const. temperatuuri muutumisel.

Polariseeritud dielektrikutel kui ka vedeldielektrikutel madalatel temperatuuridel on viskoossus suur, läbitavus väike jne. (joon.7.14).

 

 

 

Omapäraselt käituvad keraamilised dielektrikud – senjetto dielektrikud.

Nende läbitavus suureneb kuni nn. Curie (kürii) temperatuuril toimub kristallilise struktuuri muutus, mille tulemusena läbitavus ε saavutab maksimum väärtuse ja hakkab intensiivselt vähenema edaspidisel temperatuuri suurenemisel. (joon. 7.15).

 

Kroomnikkelmolübeteen θk = 260° - 600°C.

Koobaltkroomvanaadium θk = 940° - 960°C.

Enamikel dielektrikutel muutub läbitavus e sõltuvalt rakendatava vahelduvvoolu sagedusest:

1. Elektronpolarisatsioon tekib hetkeliselt seega mistahes kõrgsageduväljade puhul ε = const.

2. Dipoolpolarisatsioon, spontaan θ ja ruumlaengupolarisatsioon võivad tekkida teatud sagedustel. Väga kõrgetel sagedustel nad ei teki, kuna dipoolide pöördumiseks jääb aeg lühikeseks, mistõttu läbitavus ε - pidevalt väheneb.