Tööfaasi raames tehakse objekti ettevalmistust (soojakud ja olmeruumid, teed ja laod, piirded ja infotahvlid ning ol. ol. ehitiste ning puude kaitse) ja soojuspumba süsteemi paigaldustööd.

Tööetapid, mis kirjeldavad kogu süsteemi väljaehitamist ja seadistamist, nt. ühepereelamule. Maja puhul pindalaga 150 m2 on vajalik paigaldada umbes 500 jm maaküttetoru.

Tööetapid:

1. ettevalmistustööd;

2. kaevetööd (ekskavaatoriga) + abitööd;

3. avade puurimine vundamenti;

4. kollektortorustiku paigaldamine ja survestamine;

5. tagasitäide (ekskavaatoriga);

6. pinnasevedu ja planeerimine;

7. haljastustööd;

8. maakütte pumbasõlme paigaldamine;

9. ol. ol. küttesüsteemiga ühendamine ja täitmine (vee/piirituse seguga - külmaine);

10. juhtimiskeskuse ja internetimooduli ühendamine;

11. tugev- ja nõrkvoolutööd;

12. süsteemi seadistamine ja töösse laskmine;

13. dokumentatsiooni täitmine ja aruande koostamine.

Surveproovi teostamine

Süsteemi pumbatakse soovitud proovirõhk, näiteks 4 bar (rõhk ei tohi olla suurem kui süsteemi madalaima rõhutaluvusega osa töörõhk). Kahe tunni pärast tõstetakse rõhk uuesti soovitud proovirõhuni, kuna rõhk võib langeda tulenevalt torustiku elastsusest ja temperatuurist. Surveproov loetakse õnnestunuks, kui rõhk prooviajal (näiteks 1 tund) ei lange.Surveproovi teostusaeg on vähemalt 24 h.

Kõik tehnosüsteemide kontrollimised, katsetused ja käikuandmised peavad tööde teostamisel vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Tööde teostaja peab vajadusel ühendust pidama vastavate ametiisikutega ja kooskõlastama nendega paigaldatavad seadmed ning tehnosüsteemid. Kõik mõõtmised, häälestamised ja kontrollimised protokollitakse.

Tööde teostaja peab kõik varjatult paigaldatavad seadmed esitama tellijale kontrollimiseks enne katmistööde alustamist.

Tähelepanu tuleb pöörata:

-soojusisolatsioonidele ja tulekaitsele;

-torustikutele enne nende šahtide kinniehitamist;

-ripplagede alla jäävate torustike osadele, läbiviikudele ehituskonstruktsioonides;

-korrosioonikaitsele.

Maakollektori torustiku paigaldamine võtab aega keskmise eramaja puhul kaks kuni kolm päeva, kui seal ei esine kitsendusi. Kaevetöödel kasutatakse üldjuhul ekskavaatorit (vt. foto nr.1 Kaevetööd). Mõnedel objektidel võib esineda kitsendusi, mille tagajärjel teostatakse kõiki kaevetöid käsitsi, mis pikendab tööde teostusaega ja tõstab lõppmaksumust. Kitsendusteks võivad olla tehnovõrgud, mis läbivad antud krunti; krundi pindala, kuhu üheaegselt ei mahu ekskavaator ja ladustatav pinnas; puud ja põõsad, mida krundi omanik soovib säilitada.

Foto nr.1 Kaevetööd

Paigaldamise ajal peavad toru otsad olema suletud, et sinna ei sattuks võõrkehi, näiteks muld ja kivid. Kui projektis pole märgitud teisi mõõte, tuleb jälgida, et torustik paigaldatakse ligikaudu 1,2 m sügavusele ja minimaalselt 1 m vahedega maapinda. (vt. foto 2. Maakollektori kontuuri paigaldamine). Maakollektorit ei tohi paigaldada liiga sügavale, kuna kevadel ei jõua siis päikesesoojus torustiku ümber tekkinud jääd piisavalt kiiresti üles sulatada. Veelgi suurem on oht liiga sügavale paigaldatud torustiku puhul, kui maakollektor asub vilus, näiteks puude all. Kui torustik on paigaldatud vähem kui 1 m sügavusele, siis sellisel sügavusel külmub maapind talvel läbi ja kollektor ei ammuta enam piisavalt soojust.

Maakollektori paigaldamine ja kinnitamine toimub käsitsi. Kollektori paigaldamisel tuleb jälgida, et suured ja pinnase teravad kivimid ei torustikuga otseses kontaktis. Kui maapind on lainetab palju, paigaldatakse krundile „õhukottide" vältimiseks kollektortorustikku õhutuskaevud.

Kui kollektori torustik on paigaldatud ajutiselt kaevikusse, siis tehakse sellele kontrollsurvestamine veendumaks kontuuri töökindluses.

Kollektori torude jätkukohtade ühendused tuleb teostada vastavalt tootja poolt väljatöötatud tehnoloogilisetele nõuetele, selleks et vältida süsteemi leket ja hilisemaid veaotsinguid. Eestis kasutatakse valdavalt PE-survetorustikku 40x2,4 mm (väline läbimõõt, seinapaksus), valdavalt PE 100 survetoru,SDR17, PN 10 - tähistustega, valmistatud polüvenüülist. Sellest materjalist survetorud on pikaealised - vastavalt standardile EN12201, minimaalne eluiga on 50 aastat, vastavalt Pipelife tootja informatsioonile võib selles rõhku tõsta 16 bar. PE survetorud ühendatakse surveliitmikega, põkk-keevitusega või kasutades elektermuhvkeevitust. PE survetorudele on lihtne teha hargnemisi. On võimalik töötava surveveetrassi veevarustust katkestamata lisada haru uue kasutaja jaoks.Selleks on olemas spetsiaalsed elekterkeevis-puursadulad, mida on võimalik paigaldada surve all olevale PE survetorule. PE survetorude voolutakistus on väike tänu laugetele suunamuutustele ja toru sisepinna siledusele. PE survetorude puhul puuduvad korrosiooniprobleemid täielikult. Põkk-keevitust kasutatakse nii PE-torude kui ka PE-liidete ühendamiseks. Keevituse teostamiseks on vaja spetsiaalset keevitusaparaati. Põkk-keevitust kasutatakse alates mõõdust De 90mm (põhiliselt siiski alates De 160 mm). Suuremaid kui De 630 mm PE-torusid ühendatakse ainult põkk-keevituse teel (vt. Joonis nr.12 Põkkkeevituse teostamine). Põkk-keevituse korral ühendatakse omavahel kaks üleskuumutatud PE-toru või liitmikku sobiva kokkusurumisrõhu all kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades ühtlase õmbluse, millel on väljaulatuv purse(vuuk) nii toru välis- kui ka sisepinnal. Kuumutamisel kasutatakse elektriga (vahel ka gaasileegiga) soojendatavat kuumutusplaati ehk kuumutuspeeglit. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleerida ja selle jõud kantakse näiteks hüdraulika (vahel ka pneumaatika või vedrujõu) abil üle keevisõmblusele.

Elekterkeevismuhvühendus

Elekterkeevismuhvkeevitust kasutatakse nii PE-torude kui ka PE-liidete ühendamiseks. Keevituse teostamiseks on vaja spetsiaalset keevitusaparaati. Elekterkeevisliidete sisepinnal on takistustraadid. Liitekoha keevitumine toimub muhvi takistusest tekkiva soojuse ja sobiva keevitusrõhu abil. Muhvi takistustraatide soojenedes vabaneb muhvi sisemine pinge ja muhv tõmbub toru välispinnale kokku, tekitades sellega vajaliku keevitusrõhu (vt. joonis 13. Elektriline keevismuhv ja joonis nr.14 Elektrilise keevismuhvi läbilõige).

Läbiviikude kohtadel vundamendi piirkonnas maakollektori torustik isoleeritakse, kui torude kaugus üksteisest või teistest objektidest on väiksem kui 1m, kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13mm) ja ümbritseda kõva koorikuga (vt. Foto 3. „Maakollektori isolatsioon"). Isolatsioon teostatakse torustikele mis on teineteisele lähemal kui 1 meeter, selleks et ülessoojenenud ja mahajaahtunud külmained ei neutraliseeriks teineteist. Samuti on see vajalik selleks, et vundamendi piirkonnas ei toimuks läbikülmumist. (Foto 4. „Maakollektori koondumine") (vt joonis 15. „Maakollektori torustiku toomine majja"). Kasutatakse kummisolatsioonmaterjale, mille seinapaksus on 13 mm ja mille peale paigaldatakse kõva koorikuga kaitsetoru.

Kui on oht et pinnasevesi tungib keldrisse, ei tohi unustada ka hüdroisolatsiooni (vt. joonis nr.16 Vundamendi hüdroisolatsioon ).

 

Kollektori täitmine, vt. joonis nr.17 Buderus Logatherm soojuspumba kollektori täitmine, mis kirjeldab horisontaalse kollektori täitmist. Täitmisel täheltatakse, et süsteemi ei jääks "õhu kotte" ja mustuse osisi. Antud lahendus skeem on ainult kasutusel süsteemi täitmisel ja korduv tätimisel.