Soojuspumba tehniline kirjeldus
Tehniline kirjeldus
EWP Maasoojuspump
GT3 Sooja vee temperatuuriandur (sisemine)
GT6 Kompressori temperatuuriandur
GT8 Kütte pealevoolu temperatuuriandur
GT9 Kütte tagasivoolu temperatuuriandur (sisemine)
GT10 Kollektorivedeliku sisendi (jahutusaine sisend) temperatuuriandur
GT11 Kollektorivedeliku väljundi (jahutusaine väljund) temperatuuriandur
HP Kõrge rõhu poole rõhuandur
HR Kütte tagasivool
HV Kütte pealevool
SA Kollektorivedeliku väljund (jahutusaine väljund)
SE Kollektorivedeliku sisend (jahutusaine sisend)
KW Külma vee sisend
LP Madala rõhu poole rõhuandur
P2 Küttepump
P3 Kollektorivedeliku pump (jahutusaine pump)
VXV Kolmikventiil
WS Soojaveeboiler koos kütteveereservuaariga
WW Soojaaveeväljund
ZH Elektriline lisakütteseade
23 Aurusti
83 Paisuventiil
84 Vaateklaas
86 Kuivfilter
88 Kondensaator
95 Juhtpaneel
111 Kompressor
WS Soojaveeboiler koos kütteveereservuaariga
Soojuspumbadesse integreeritud roostevabast terasest kuumaveeb( vt. Joonis nr.19 Siugsoojusvahetiga boiler ja Joonis nr.20 Plaatsoojusvahetiga boiler)oilerid jäävad ligikaudu mahtu 160 - 190 l.Kasutatakse integreeritud siug- ehk spiraal- ja plaatoojusvaheteid . Siseüksuses paikneb kahekordse väliskestaga (kütteveemantliga) boiler. Süsteem soojendab tarbevett vastavalt boileri temperatuuriandurile ja juhtseadmel seatud sooja vee temperatuurile. Esmajärjekorras soojendab tarbevett soojuspump.
Joonis nr.19 Siugsoojusvahetiga
boiler [18]
VXV Kolmikventiil
95 Juhtpaneel
Kontrollsüsteemi põhiline osa, mis saab signaale anduritelt, formuleerides need ühiseks väärtuseks ja mõõdab seda mõõdetud väärtust etteantud seadeväärtusega. Juhtpaneel on ühenduses ja juhib omakorda teisi seadmeid. Juhtpaneelist määratakse millal toimub energia kogumine - tähtis on, et see toimuks öösel, kui elektrienergiakulud on väiksed. See eeldab, et küttesüsteemis on akumulatsioonipaak.
ZH Elektriline lisakütteseade
Elektriline lisasoojendus on elektriline küttekeha, mida kasutatakse:
- kui soojuspump ei suuda katta kütte soojusnõudlust, nt. väga madala välistemperatuuri korral;
- sooja vee väga kõrge temperatuuri saamiseks, läheb vaja tippkoormuse ajal.
88 Kondensaator ja 23 aurusti
On plaatsoojusvahetid, mis koosnevad laineliste plaatide monteeritud reast. Plaatide vahel on kaks kanalit külma ja sooja vedelikuga. Vedelik liigub plaatide vahel ja üksteise suhtes vastupidises suunas (vt.Joonis nr.21 Plaatsoojusvaheti).
VAATA LISA: Soojusvaheti (3d)
P2 Küttepump - seade, mille abil süsteemis küttevesi tsirkuleerib ja P3 Kollektorivedeliku pump - seade, mille abil jahutusaine kollektortorustikus tsirkuleerib (vt. Joonis nr.22 Tsirkulatsioonipump )
Joonis nr.22 Tsirkulatsioonipump
111 Kompressor
Tänapäeval kasutatakse soojuspumpades scroll-kompressoreid, selle tööiga on arvestuslikult 100 000 töötundi, ehk vastab umbes 25-aastale. Soojuspumpade teoreetiline kasutegur põrandakütte reziimis on rohkem kui 6,0 COP. Suurema praktilise kasuteguri saamist takistavad just kaod kompressiooni tekitamisel.Soojuspumbas kasutatavad universaalkompressoreid võib kasutada nii soojuspumpades soojuse tootmiseks kui ka jahutusseadmetes külma tootmiseks. Kompressorid on hermeetiliselt suletud, ehk täielikult suletud ja kinni keevitatud (vt. Joonis nr.23 Kompressori läbilõige, Joonis nr.24 Kompressori läbilõige, pealt ja Joonis nr.25 Kompressori tööpõhimõte).
VAATA LISA: Copeland Scroll Compressor
Joonis nr.24 Kompressori läbilõige, pealt [22]
Joonis nr.25 Kompressori tööpõhimõte [23]
83 Paisuventiil
Paisvuentiil on ventiil, mis välise impulsi toimel avab või sulgeb ventiili, reguleerides aurustimaksimaalset täituvust.
84 Vaateklaas
Vaateklaas on vajalik süsteemi käivitamiseks, see annab informatsiooni külmaine puudumise kohta.