Kolmas etapp on töö dokumentatsiooni koostamine, süsteemi seadistamine ja töösselaskmine, ning üleandmine tellijale.

Dokumentatsiooni alla kuuluvad teostusjoonised, paigaldatud materjalide sertifikaadid, seadmete passid, kasutusjuhendid seadmete ja maakrundi kohta, millel paikneb maakollektor, samuti kaetud tööde aktid ja ehituspäevikud, surveaktid ja hooldustööde graafik, kindlasti geodeetiliste mahamärkimise aktid, käikuandmisprotokoll, ning töökoosolekute protokollid. Vajaduse korral ehitise ekspertiisitulemusena koostatud ekspertarvamus.

Maakrundi kasutuse kohta tuuakse tavaliselt välja sellega seotud piirangud, näiteks: tohib istutada ainult kuusepuid, sest nende juurestik ei ulatu kollektortorustikuni. Samuti tuuakse välja seda, et antud maapinnal ei tohi talvel lund lükata ja seda ei tohi kasutada parkimisplatsina. Süsteemi tuleb vastavalt nõuetele hooldada üks või kaks korda aastas.

SEADISTAMINE JA MÕÕTMISED

Töövõtja seadistab ja teostab vajalikud mõõtmised tema poolt paigaldatud seadmetele ja torustikele tellija või ehitusjärelvalvet teostava volitatud isiku juuresolekul. Funktsionaalsete sõlmede seadistamine eeldab, et nendes ruumides on ehitustööd lõpetatud.

Süsteemide algseadistus ehk vooluhulkade reguleerimine tehakse välisõhu temperatuurist olenemata kohe kui süsteemid on saadud töökorda.

Küttesüsteemidega seotud lõplikud seadistustööd teostatakse kütteperioodil kui välisõhu ööpäevane keskmine temperatuur on madalam kui -5^oC. Lisaks tuleb tagada, et hoone sisekliima on normaalses seisukorras, st. ventilatsioonisüsteemid töötavad ja on seadistatud, aknad on suletud, ei ole palju normaalsest erinevaid hoonesiseseid või väliseid soojuslikke faktoreid. Seadistustöö tulemuslikkuse seisukohalt on hea, kui välisõhu temperatuur on püsinud ühtlasena vähemalt ühe ööpäeva enne tööde algust.

Pärast seadistustööde lõppu ei tohi sama arvutusliku siseõhutemperatuuriga ruumide keskmine õhutemperatuur erineda rohkem kui 3oC.

Töövõtja kontrollib küttesüsteemide seadistusi ka ehitise ekspluatatsiooni teisel kütteperioodil sõltumata garantiiaja kestusest ning teostab nõutud temperatuuri saavutamiseks vajalikud reguleerimised ruumides.

Ehitustööde päevik
(1) Ehitustööde päevikus dokumenteeritakse kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö, nagu näiteks ehitise geodeetiline mahamärkimine ning mulla- ja vaiatööd.
(2) Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse.
(3) Ehitustööde päevikusse kantakse:
1) tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed;
2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd;
3) järelevalve käigus tehtud märkused;
4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju.
(4) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja, omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu.
(5) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt, töökoosolekute protokoll ja kaetud tööde akt, ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.
(6) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil. 

LOE LISAKS: Ehituse dokumenteerimine ja ehituspäevik