Ettevalmistusfaasis valitakse maasoojupump, selgitatakse võimsuse vajadus ja maakollektori pikkus.

Mõjutavateks faktoriteks on:

• hoone suurus m² (köetava pinna suurus, suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem);
• energiakulu (aastate lõikes statistika, kui palju on kulunud elektrit kWh, õli m³, küttepuid m³), uue hoone puhul saab selle informatsiooni hoonele antavast energiamärgisest, vana hoone puhul saadakse energiakulu sarnaste hoonete statistika alusel või arvutatakse vastavalt hoone iseärasustele;
• maja ehitusaeg, renoveerimisaeg;
• akende pindala m²;
• maja ehituskonstruktsioone iseloomustav info;
• maja ventilatsiooninõuded ja ventilatsiooniseadmed
• krunti iseloomustavad näitajad: pindala, asukoht, pinnas;
• maja elanike arv ja vanus;
• eramajas kasutatav küttesüsteem (elektriküte, keskküte, kaugküte) või uus küttesüsteem;
• kasutatav/projekteeritav vesiküttesüsteem (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus ol.ol. radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55 - 45º C). Üldiselt on soojuspumba soojustegur seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, millel on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40 - 35º C) või küttekalorifeerid (peale/tagasivoolutemperatuur 55 - 35º C);
• maja asukoht (sellele mõjuv kliima - millises maakonnas, ranniku kaugus, sisemaa);
• hoones olevad külmasillad (informatsiooni annab termopilt).

Otsese elektriküttega majade puhul on soojuspumbasüsteemile üleminek kasumlik. Süsteemi tasuvusaeg pikeneb, kuna eeldab vesiküttesüsteemi paigaldamist.

Ettevalmistusfaasis teostatakse projekteerimistööd -ja arvutustööd maaküttesüsteemi paigaldamiseks.

Põhiprojekti joonistele märgitakse kasutatava maaküttekollektori paiknemine krundil, kasutatava torustiku läbimõõdud, sügavus maapinnast ja torude omavahelised minimaalsed vahekaugused ning kontuuride arv.

Projektis märgitakse paigaldatavate seadmete asukohad hoones, olemasoleva küttesüsteemiga liitumispunktid ja elektritööde teostamiseks vajalikud võimsused, mida antud süsteem hakkab tarbima.

Projekti spetsifikatsioonitabelistes kirjeldatakse kasutatavate seadmete tüübid ja materjalide kulu.

Maaküttesüsteemi projekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja keskkonnaametiga, ning kui antud krundi pinnal on teiste asutuste tehnovõrgud, siis tuleb nendelt saada kirjalik nõusolek ja tingimused kaevetööde teostamiseks. Antud põhiprojekti alusel tehakse hinnakalkulatsioon ning pannakse paika tehnoloogia ja tähtajad.