Kanali ja püsikaabelduse parameetritega on määratud struktuurkaabelduse läbilaskevõime, mille tagamiseks on standardiga määratud nõuded kanalile ja püsikaabeldusele. Kanali läbilaskevõimest oleneb seega andmeedastuse toimivus. Sel põhjusel pööratakse kanali läbilaskevõimele suurt tähelepanu. Kanali läbilaskevõime tagamiseks peab olema tagatud kõigi selle osade läbilaskevõime. Püsikaabeldus moodustab kanalist märkimisväärse osa ja seetõttu on standardis toodud eraldi nõuded püsikaabeldusele.

Kanali ja püsikaabelduse klass. Nii keerdpaarkaablitest kui valguskaablitest moodustatud kanalid ja püsikaabeldused liigitatakse teatud tunnuste põhjal klassidesse. Teades kaabelduse klassi saab otsustada, milliseid andmeedastuse rakendusi saab antud kaabelduse kaudu kasutada.

Keerdpaarkaabelduse klassid, mida eristatakse kõrgema piirsageduse järgi, on toodud tabelis 5.5.1.

Tabel 5.5.1 Keerdpaarkaabelduse klassid 

Klass	Ülemine piirsagedus
A	100 kHz
B	1 MHz
C	10MHz
D	100 MHz
E	250 MHz
F	600 MHz

 
Mingile klassile vastav kanal või püsikaabeldus peab rahuldama ka kõigi madalamate klasside nõudmisi. Horisontaalkaabelduse klasside D, E ja F nõuded on sellised, et nende täitmiseks saab kasutada vastavalt kategooriate 5, 6 ja 7 kaableid ja ühenduselemente. Seejuures eeldatakse, et kaabeldus on paigaldatud standardi EN 50174 kohaselt.

Standardi EN 50173 kohaselt peab horisontaalkaabeldus vastama vähemalt klass D nõuetele.

Valguskaablitega tehtav horisontaalkaabeldus jagatakse klassideks vastavalt saavutatavale kanalipikkusele.

Optilise kaabelduse klassid on toodud tabelis 5.5.2.

Tabel 5.5.2 Optilise kaabelduse klassid 

Klass	Saavutatav kanalipikkus
OF-300	300 m
OF-500	500 m
OF-2000	2000 m

Keerdpaarkaablite läbilaskevõimet iseloomustavad parameetrid on:

Peegelduskadu. Lainetakistuse suuremaid või väiksemaid muutusi esineb nii püsikaabelduses kui ka kanalis. Igas muutuskohas toimub signaali peegeldus ja kõigi peegeldunud signaalide summat saab määrata püsikaabelduse või kanali alguses. Selliste peegeldunud signaalide mõõduks on peegelduskadu. Peegelduskadu on püsikaabelduse või kanali sisendisse antud signaali pinge suhe peegeldunud pingete summasse detsibellides (dB). 20 dB peegelduskadu tähendab, et püsikaabelduse või kanali lainetakistuste muutustelt peegeldub tagasi 10% sisendile antud signaalist.

Tabel 5.5.3 Nõuded peegelduskaole

Sagedus, MHz	Peegelduskao minimaalsuurus, dB
	Klass D		Klass E		Klass F
	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
1	17,0	19,0	19,0	21,0	19,0	21,0
16	17,0	19,0	18,0	20,0	18,0	20,0
100	10,0	12,0	12,0	14,0	12,0	14,0
250			8,0	10,0	8,0	10,0
600					8,0	10,0

 

NEXT on lähiotsa kahe paari vaheline läbikoste. Ideaalse sümmeetrilise püsikaabelduse või kanali juhtmepaari mööda kulgevast signaalist ei kiirgu energiat ümbritsevasse ruumi. Praktiliselt selline kiirgus siiski esineb ja eelkõige juhtmepaari ebatäieliku sümmeetria tõttu. Signaali energia ülekandumist ühelt juhtmepaarilt teisele nimetatakse läbikosteks. Läbikoste esineb nii püsikaabelduse kui ka kanali kogu ulatuses. Lähiotsa kahe paari vahelise läbikoste määraks on ülekostvussumbuvus, NEXT (Near End Crosstalk loss).

 

 Joonis 5.5.1 Lähiotsa läbikoste.

Nõuded lubatud läbikoste suurusele on toodud tabelis 5.5.4.

Tabel 5.5.4 Nõuded lähiotsa läbikostele 

Sagedus, MHz	NEXT minimaalsuurus, dB
	Klass D		Klass E		Klass F
	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
1	60,0	60,0	65,0	65,0	65,0	65,0
16	43,6	45,2	53,2	54,6	65,0	65,0
100	30,1	32,3	39,9	41,8	62,9	65,0
250			33,1	35,3	56,9	60,4
600					51,2	54,7

 

Ringtakistus alalisvoolule on juhtmepaari takistus , mis võtab arvesse mõlema soone takistused. Nõuded on toodud tabelis 5.5.5.

Tabel 5.5.5 Nõuded ringtakistusele

Suurim lubatud ringtakistus, Ω
Klass D		Klass E		Klass F
Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
25	21	25	21	25	21

 

 

Pikibalanss näitab, milline on kahe soone takistuse vaheline erinevus. Takistuse suurus mõõdetakse alalisvooluga ja pikibalansi suurus on määratud protsentides. Nõuded on toodud tabelis 5.5.6.

Tabel 5.5.6 Nõuded pikibalansile

Suurim lubatud pikibalanss, %
Klass D		Klass E		Klass F
Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
3	3	3	3	3	3

 

 

 

Levimisaeg on aeg, mis kulub signaali levimiseks püsikaabelduse või kanali ühest otsast teise. Levimisaeg võib olla tähtis juhul kui rakenduse toimimiseks on tähtsus signaali viitel. Lubatud levimisaegade piirväärtused on toodud tabelis 5.5.7.

Tabel 5.5.7 Nõuded levimisajale.

Sagedus, MHz	Levimisaja suurimad väärtused, μs
	Klass D		Klass E		Klass F
	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
1	0,580	0,521	0,580	0,521	0,580	0,521
16	0,553	0,496	0,553	0,496	0,553	0,496
100	0,548	0,491	0,548	0,491	0,548	0,491
250			0,546	0,490	0,546	0,490
600					0,545	0,498

 

 

Levimisaegade erinevus. Keerdpaarkaablis on signaalide vastastikuste mõjude vähendamiseks iga paari keerutussamm erinev. Seetõttu on erinevad ka signaalide levimisajad erinevates paarides. Väikseima ja suurima levimisaja vahet käsitletaksegi levimisaegade erinevusena. Lubatud levimisaegade erinevuse suurus on toodud tabelis 5.5.8.

Tabel 5.5.8 Nõuded levimisaegade erinevusele.

Sagedus, MHz	Levimisaegade erinevuste suurimad väärtused, μs
	Klass D		Klass E		Klass F
	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus	Kanal	Püsi- kaabeldus
1	0,050	0,044	0,050	0,044	0,030	0,026
16	0,050	0,044	0,050	0,044	0,030	0,026
100	0,050	0,044	0,050	0,044	0,030	0,026
250			0,050	0,044	0,030	0,026
600					0,030	0,026

 

 

Standardi kohaselt määratakse optilisele kaabeldusele järgnevad kolm klassi: