4.1 Vaskkaablid
Kaabel koosneb omavahel kokkukeeratud isoleeritud juhtmetest, mis paiknevad ühises niiskuskindlas kaitsekestas. Sidekaableid klassifitseeritakse mitme tunnuse järgi:
- olenevalt kasutusalast - kaugsidekaablid, kohaliku side kaablid, linnasidekaablid, ühendusliinide ja sisestuskaablid;
- olenevalt paigaldamise ja kasutuse tingimustest - maa-alused, veealused, ruumisisesed ja õhukaablid;
- olenevalt edastatavast ribalaiusest - madal- ja kõrgsageduslikud kaablid (piiriks ca 12 kHz);
- olenevalt konstruktsioonist - sümmeetrilised ja koaksiaalkaablid;
- olenevalt soonte isoleermaterjalist, kesta materjalist ning soomuse konstruktsioonist.
Joonisel: 1 - kaabli südamik
2 - kaabli kest
3 - soomus
Joonis 4.1.1 Vaskkaabel
Kasutatakse:
- täismetallist ehk planktraadist sooni (joonisel tähisega a);
- painduv ehk mitmekiuline soon (b);
- bimetallsoon (c);
- veealuste kaablite soon (d).
Joonis 4.1.2 Kaablisoonte ristlõiked
Linna sidekaablites kasutatakse sooni läbimõõduga 0,4 mm kuni 0,7 mm, teistes kaablites - 0,8 mm kuni 1,4 mm.
Koaksiaalkaablite sisemised voolujuhtivad sooned on analoogilise ehitusega kui sümmeetriliste sidekaablite sooned. Koaksiaalkaabli välissoon kujutab endast erineva konstruktsiooniga vasktoru. Kasutatakse: tõmbluku tüüpi (a), gofreeritud (b), spiraalset (c) ja punutistüüpi (d) välissoont.
Joonis 4.1.3 Koaksiaalkaabli välissoone konstruktsioone
Kaablisoonte isolatsiooni materjal peab olema
heade ja stabiilsete dielektriliste omadustega, ta peab olema mehaaniliselt
vastupidav, painduv ja tehnoloogiliselt hästi töödeldav. Isolatsiooni
materjalina kasutatakse polüstürooli, polüetüleeni, poorset
polüetüleeni, polüvinüül-kloriidi jt materjale.
Sümmeetrilistes kaablites keerutatakse üksikud kaablisooned kokku omaette gruppidesse selliselt, et kõik sooned paikneksid üksteise suhtes sümmeetriliselt ja töötaksid võrdsetes tingimustes. Gruppidesse keerutamine vähendab juhtmepaaride vastastikusi häireid, suurendab kaabli painduvust ja tagab kaabli ümarristlõike.
Keerutiste moodused on järgmised:
- paariskeerutis (a);
- nelik- või tähtkeerutis (b);
- kahekordne paariskeerutis (c);
- kahekordne tähtkeerutis (d);
- kaheksandikkeerutis (e).
Joonis 4.1.4 Vaskkaabli keerutise moodused
Iga keerutis tehakse teatud sammuga. Kaugsidekaablites rakendatakse enamasti tähtkeerutist, linnasidekaablites aga paariskeerutist.
Gruppidesse kokkukeeratud isoleeritud sooned süstematiseeritakse kindlaksmääratud reeglite järgi ja nad moodustavad kaablisüdamiku. Kaablisüdamikes eristatakse enamjuhtudel ühtlast ja vähem ebaühtlast keerutist. Olenevalt südamiku moodustamise viisist eristatakse punutis- ja kimpkeerutist.
Joonis
4.1.6 Kaablikeerutiste kuju
Kimpkeerutistega kaableid kasutatakse madalsageduslikes linnasidekaablites, punutiskeerutist aga kaugsidekaablites. Seoses sellega, et iga järgnev punutisekiht on eelmisele kihile paigutatud kruvijooneliselt, on soon kaablist pikem keskmiselt 1,02 kuni 1,07 korda.
Kaablisüdamik kaetakse vööisolatsiooniga ja paigaldatakse hermeetilisse kesta. Kaitsekest peab olema niiskus- ja gaasikindel, mehaaniliselt vastupidav ja painduv. Kasutatakse metallist, plastmassist ja ka metallplastmassist kaablikesti. Mehaaniliste vigastuste eest kaitsmiseks on kaabel väljaspoolt kaetud soomuskattega.
Abonentühendusteks linnades kasutatakse suure paaride arvuga kaableid (kuni 2400 x 2). Kasutatakse nii punutis- kui kimpkeerutist. Kimpkeerutisega kaablisüdamikud komplekteeritakse ühesugustest unifitseeritud kimpudest mahuga 50x2 või 100x2 soont.
Joonis 5.1.7 Kimpkeerutisega kaablid