Trükipoognaid volditakse enamasti voltimismasinatega, mis oma tööprintsiipidelt erinevad.
Erinevatel masinatel kasutatakse laialt kassett- ja nugavoltimist ning nende kombinatsioone.

Kassettvoltimine (ingl.k.-buckle folding)

 

(slitter shafts = lõiketerad)

Kassettvoltimise eelised:   

•     suurim valik volditüüpe (kuni 12 paralleelvolti ühe kasseti kohta)
•     väga tootlikud
•     vähe kuluvad (puudub inertne liikumine)
•     minimaalsed voldipikkused
•     kerge konstruktsioon

Kassettvoltimise miinused:

•     limiteeritud paberivalik - voltimiskvaliteet kehvem väga õhukese, < 40 g/m2 ja paksu, > 120 g/m2 paberi puhul
•     limiteeritud formaat õhukeste ja paksude paberite puhul
•     vajavad sageli suurt tootmispinda

Nugavoltimine (ingl.k. – knife folding)

Nugavoltimise eelised

 

•     suurim voltimistäpsus
•     lai valik töödeldavaid paberimaterjale (õhuke, paks) (paberi liikumise täpse kontrolli tõttu küljepiirajate poolt)
•     vajavad vähe tootmispinda
•     lühikesed seadistusajad

Nugavoltimise miinused

•     piiratud valik volte (1 volt noa kohta – max. 4 nuga sektsiooni kohta)
•     vajavad sageli suurt tootmispinda
•     suur hulk inertset liikumist (masinate osad seega kõrge kuluvusega)

Voltimisel enimesinevad vead:

•     Ebatäpne voltimine – murru asukoht ei ole täpne või kõigub tiraazhi lõikes
•      Volditav materjal kortsus
•      Voldiserv on murdunud karvaseks ja ebaühtlaselt
•      Lehekülgede ebaõige järjestus voltpoognal
•      Valtsijäljed trükisel
•      Värv annab voltpoogna teisele leheküljele ära

Lisaks ülalnimetatud, enimlevinud tehnikatele on kasutusel veel mitmeid erinevate toodete valmistamiseks mõeldud voltimistehnikaid. Suur osa neist kasutusel pakenditööstuses.

Voltimismasinatele on võimalik nende võimaluste laiendamiseks paigaldada mitmesuguseid, muud järeltöötlust teostavaid lisaseadmeid:

•     Lõikamine
•     Termoniidiga õmblemine 
•     Karestamine 
•     Valtsliimimine
•     Pressimissüsteemid