Plokitöötlusprotsessid

Raamatuplokk koosneb:

•     eelnevalt trükitud ja voltimismasinal volditud poognatest
•     eeslehtedest

Plokitöötlusprotsessid on järgmised:

•     ploki kokkuvõtmine
•     ploki pressimine
•     ploki niidiga õmblemine
•     eeslehe lisamine
•     raamatuseljale marli või paberi liimimine
•     ploki kuivatamine
•     ploki mahapressimine
•     raamatuselja kumerdamine (kui vaja)
•     kaptaalpaela kleepimine
•     järjehoidjapaela paigaldamine (kui vaja)

Plokk võetakse kokku:

•     kokkuvõtmismasinal
•     käsitsi

Reeglina võetakse raamatuploki moodustavad poognad kokku üksteise peale.


Ploki pressitakse:

Pressimise eesmärk on poognate vahelt õhk välja suruda, et saada kõva, ühtlase tugevusega plokk. Selleks, et õhk paremini poognate vahelt välja pääseks, perforeeritakse poognate murdude servad voltimismasinal voltimise käigus.

•     Mehaanilisel pressil – poognad tõmmatakse kokku kas vastavate rihmadega või surutakse mehaanilise kruviga pressi vahele ning jäetakse erinevaks ajavahemikuks seisma
•     Hüdraulilisel pressil – enamasti avaldatakse volditud poognapakkidele survet spetsiaalsed pressid, pressimisaeg oleneb pressist

Plokk õmmeldakse (niidiga):

•     poolautomaatseadmetel
•     automaatseadmed
  

Õmblusmasinate olulisemad omadused:

•     kiire formaadivahetus
•     õmbluskvaliteedi ühtlus plokist plokki

Plokk ei tohi olla õmmeldud:

•     liiga tugevasti – raamat hakkab “kiskuma“
•     liiga lõdvalt – raamat ei püsi koos ja poognad jäävad “loksuma”

 
Mõned põhitõed:

•     Raamatuplokk komplekteeritakse alati poogen poogna peale
•     Raamatuploki seljal on komplekteerimismärgid, mis aitavad kontrollida kas kõik poognad on omal kohal ja seega ka kõik leheküljed õiges järjestuses
•     Raamatulehtedel on signatuurid, mis vanasti pandi leheküljel ülespoole ja jäeti lõikamata, et veenduda poognate õiges järjestuses