Mitmeid mitteelektrilisi suurusi on võimalik mõõta elektriliselt. Tänapäeva mõõtetehnika võimaldab mõõta igasuguseid suurusi kauge vahemaa tagant, registreerida neid suurusi ning vastava arvutustehnika vahenditega analüüsida, töödelda jne neid.

Mitteelektrilistest suurustest oleneb väga palju elektrilisi suurusi. Seega on võimalik mõõta elektrilist suurust, mis on sõltuv mitteelektrilisest suurusest ehk muundada mitteelektriline suurus elektriliseks.

Elementi, mis on ettenähtud mitteelektriliste suuruste muundamiseks elektriliseks, nimetatakse anduriks. Andur koosneb tajurist, mõõtelülitusest ja normeerivast signaalmuundurist. Tavaliselt toimub andurites signaalide muundamine kahes etapis. Tajurid, mida nimetatakse ka primaarmuunduriks, muudavad signaali liiki, näiteks mehaanilist suurust elektriliseks. Sekundaarmuundurid viivad muundatud signaali standardsele kujule. Nad kujutavad endast erinevaid seadmeid nagu näiteks võimendeid, analoog-digitaalmuundureid, digitaal-analoogmuundureid jms.

Andurid jagunevad parameetrilisteks ja generaatoranduriteks. Parameetrilised anduridmuundavad mõõdetavat mitteelektrilist suurust anduri mingiks parameetriks – takistus, induktiivsus või mahtuvus, mille mõõtmiseks on vaja toiteallikat. Generaatorandurites muundatakse mõõdetav mitteelektriline suurus elektromotoorjõuks.

takistus- ja potentsiomeeterandurid – nende töö põhineb aktiivtakistuse muutumisel vastavalt liuguri asendi või pöördenurga muutumisest;

kontakt-takistusandurid – nende töö põhineb kontaktiülemineku takistuse muutumisel;

tensoandurid – nende töö põhineb deformatsioonil tekkival takistuse muutumisel;

termotakistusandurid – töö põhineb metallide ja pooljuhtide takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist;

induktiivandurid – jagunevad omakorda mitmeks anduriks, mille töö põhineb sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutumisel elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumisel;

mahtuvusandurid – töö sõltub lineaarnihke või nurgamuutusest, mis muudab kondensaatori mahtuvust.

trafoandur - töö põhineb autotrafo sekundaarpinge muutmisest olenevalt liuguri asendist;

elektromehaanilised generaatorandurid - põhineb M. Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni seadusel. Selle seaduse kohaselt indutseeritakse magnetväljas liikuvas juhis elektromotoor jõud, mis on võrdeline magnetvälja induktsiooni, liikumiskiiruse, juhi pikkuse ning magnetvoo- ja kiirusvektori vahelise nurga siinusega;

termopaarandurid - töö põhineb termoelektrilisel efektil, mis seisneb selles, et erinevatest juhtivatest materjalidest elektriahelas tekib elektromotoorjõud, kui materjalide ühenduskohad hoitakse eri temperatuuridel;

halli andur - töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja tekkimises magnetväljas asetsevas vooluga juhis. Elektriväli on nii magnetväljaga kui ka voolu suunaga risti;

piesoandur - töö põhineb piesoelektrilisel efektil, mis muundab mehaanilist survet elektriliseks

fotoandurid - töö põhineb mitmesugustel fotoelektrilistel nähtustel, mida põhjustab nähtav või infrapunane elektromagnetkiirgus.