Elektromagnetilistes ampermeetrites läbib kogu vool mõõtemehhanismi mähist. Mõõtemähisähis valmistatakse juhtmest, mille ristlõige on määratud nimivooluga (5A või harvem 1A).
Ampermeetri mähis omab nii aktiiv- kui reaktiivtakistust ning sellest tekkiv pingelang on küllaltki suur - 400mV piires. Sellel põhjusel ei ole šundi kasutamine otstarbekas.

Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks on kaks võimalust:
• mähiste sektsioneerimise teel,
• voolutrafo abil.

Lülitades mähised jadamisi läbib neid nimivool I_n, rööbiti kahe või neljakordne nimivool.

Voolutrafo koosneb südamiktüüpi magnetahelast ja kahest mähisest. Primaarmähis valmistatakse suure ristlõikega traadist, see ühendatakse ahelasse mõõdetavale voolule ehk jadamisi. Primaarmähise funktsiooni täidab elektriliin, kus mõõdetakse voolu. Liini on väikse keerdude arvuga ning teda läbib suur vool.
Sekundaarmähis on suure keerdude arvuga. Valmistatakse väikse ristlõikega traadist ja on mõeldud voolule 5A (harvem 1A). Sekundaarmähisega ühendatakse ampermeetrite ja vattmeetrite voolumähised, mille takistus on väike (alla 1Ω). Järelikult voolutrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane lühistalitlusele.

 kus ω₁ - primaarmähise keerdude arv
ω₂ - sekundaarmähise keerdude arv
I_1n - nimiprimaarvool
I_2n - nimisekundaarvool
I₁ - tegelik primaarvool
I₂ - tegelik sekundaarvool

Leida tegelik primaarvool I₁, kui ampermeeter on ühendatud läbi voolutrafo K_I=600/5 ja selle näit on I₂=4,3A.