Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks lülitatakse sellega jadamisi eeltakisti. Sarnaselt šundiga on ka eeltakisti valmistatud manganiinist, sest temperatuuri muutudes jääb selle takistus praktiliselt konstantseks.

  • Re - eeltakisti takistus
  • Rv - voltmeetri sisetakistus
  • Ue - eeltakistil tekkiv pingelang
  • Uv - voltmeetril tekkiv pingelang

 
Toitepinge U on kõrgem voltmeetri mõõtepiirkonnast Un. Ühendades voltmeetriga jadamisi eeltakisti, tekib viimasel pingelang Ue=Iv•Re, mille tagajärjel voltmeetrile mõjuv osapinge jääb lubatavatesse piiridesse.

Sobiva takistusega eeltakisti leidmiseks kasutatakse järgmist valemit:
,
 

kus p' - tegur, mis näitab, mitu korda on mõõdetav pinge suurem voltmeetril olevast pingest. Samuti nagu šunteerimistegur näitab ka see, mitu korda on vaja laiendada voltmeetri mõõtepiirkonda.

 

Eeltakistid jagunevad:

  • Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse.
  • Välisteks, mis on valmistatud eraldi detailina ning paigutatud eraldi korpusesse.

        Välised jagunevad omakorda:

    • Individuaalseteks, mida tohib kasutada vaid sellele eeltakistile gradueeritud mõõteriistaga;
    • Kalibreerituks, mida tohib kasutada iga mõõteriistaga, mille nimivool ei ületa eeltakisti nimivoolu.

Näide:

Rv=5 000Ω sisetakistusega voltmeetri skaalal on 30 jaotist. Tema skaala konstant on 5V/jaot. Leida laiendatud mõõtepiirkonnaga voltmeetri skaala konstant ja tema poolt mõõdetav pinge, kui voltmeetriga on ühendatud eeltakisti takistusega 10 000Ω.


Antud:
    Rv=5 000Ω
    αn=30 jaotist
    C=5V/jaot
    Re=10 000Ω
Leida:
    CRe - ?
    U - ?