Elektrimasinad ja ajamid
Pingemadaldustrafo primaarvool on:
a) suurem sekundaarvoolust
| |
b) väiksem sekundaarvoolust
| |
c) võrdne sekundaarvooluga
|
Pingekõrgendustrafo primaarvool on:
a) suurem sekundaarvoolust
| |
b) väiksem sekundaarvoolust
| |
c) võrdne sekundaarvooluga
|
Pingemadaldustrafo sekundaarvool on:
a) suurem primaarvoolust
| |
b) väiksem primaarvoolust
| |
c) võrdne primaarvooluga
|
Pingekõrgendustrafo sekundaarvool on:
a) suurem primaarvoolust
| |
b) väiksem primaarvoolust
| |
c) võrdne primaarvooluga
|
Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=400V. Kui suur on primaarpinge U1?
a) U1=1225V
| |
b) U1=330 000V
| |
c) U1=0,48V
| |
d) U1=110 000V
|
Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=200V. Kui suur on primaarpinge U1?
a) U1=1 225V
| |
b) U1=330 000V
| |
c) U1=165 000V
| |
d) U1=110 000V
|
Trafo koormuskoefitsient on 1,1. Kui suur on trafo koormus protsentides?
a) 10%
| |
b) 11%
| |
c) 100%
| |
d) 110%
| |
e) 1100%
|
Koormamata trafo töötab tühijooksurežiimis.
Kas on võimalik olukord, et trafo sekundaarvool võrdub nulliga?
a) ei ole võimalik
| |
b) võimalik ainult siis, kui trafo primaarmähis on avatud
| |
c) võimalik, kui trafo sekundaarmähis on avatud
|
Milline tingimus peab olema täidetud kahemähiseliste jõutrafode lülitamiseks paralleeltööle?
a) lühisvoolud peavad olema võrdsed
| |
b) nimivõimsused peavad olema võrdsed
| |
c) lülitusgrupid peavad olema samad
|
Milline trafo töötab suurima ülekoormusega?
Rööptalitlusele on lülitatud kolm trafot. Trafode summaarne koormus võrdub nende nimivõimsuste summaga. Trafode lühispinged on järgmised: UkI=5,5%; UkII=6,0% ja UkIII=6,5%.
a) trafo I
| |
a) trafo II
| |
a) trafo III
|
Vooluga juhtme ümber tekkivat magnetvälja suunda määratakse:
a) parema käe reegliga
| |
b) vasaku käe reegliga
| |
c) kruvi reegliga
| |
d) Kirchhoffi I seadusega
| |
e) Kirchhoffi II seadusega
| |
f) pendli reegliga
|
Millise reegli abil saab määrata homogeenses magnetväljas sirges juhtmes indutseeritud emj suunda?
a) kruvireegel
| |
b) parema käe reegel
| |
c) vasaku käe reegel
| |
d) Kirchhoffi I seadus
| |
e) Kirchhoffi II seadus
|
Millise reegli või seaduse abil saab määrata homogeenses magnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu suunda?
a) kruvireegel
| |
b) parema käe reegel
| |
c) vasaku käe reegel
| |
d) Kirchhoffi I seadus
| |
e) Kirchhoffi II seadus
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Koormuse suurenedes sünkroonmootori pöörlemiskiirus…
a) väheneb oluliselt
| |
b) ei muutu
| |
c) suureneb
| |
d) väheneb vastavalt koormuse suurenemisele
|
Pooluspaaride arvu suurenedes asünkroonmootori pöörlemiskiirus…
a) väheneb
| |
b) ei muutu
| |
c) suureneb
|
Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on väiksem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?
a) kiirused on võrdsed
| |
b) väiksema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem
| |
c) suurema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem
| |
d) ainult suurematel koormustel on väiksema pooluspaaride arvuga mootori pöörlemiskiirus suurem
|
Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on suurem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?
a) kiirused on võrdsed
| |
b) väiksema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini
| |
c) suurema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini
| |
d) ainult suurematel koormustel on väiksema pooluspaaride arvuga mootori pöörlemiskiirus suurem
|
Sünkroonmootoril on kaks pooluspaari. Kui suur on rootori pöörlemiskiirus?
a) 500 min-1
| |
b) 750 min-1
| |
c) 1000 min-1
| |
d) 1500 min-1
| |
e) 3000 min-1
|
Milline väärtus võib olla asünkroonmootori libistusel mootorirežiimis?
a) -0,3 (negatiivne)
| |
b) 0,3
| |
c) 1,0
| |
d) 1,5
| |
e) 2,0
|
Koormuse suurenedes asünkroonmootori libistus
a) väheneb
| |
b) ei muutu
| |
a) suureneb
| |
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Pinge vähenedes asünkroonmootori libistus…
a) väheneb
| |
b) ei muutu
| |
c) suureneb
| |
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Kuidas muutub asünkroonmootori pöörlemiskiirus, kui toitevõrgu sagedus suureneb?
a) ei muutu
| |
b) suureneb
| |
c) väheneb
|
Asünkroonmootori tühijooksul rootori libistus võrreldes koormatud olukorraga on…
a) sama suur
| |
b) väiksem
| |
c) suurem
| |
d) libistus puudub
|
Kuidas muutub rootoris indutseeritava emj sagedus asünkroonmootori kiirendamisel nullist nimikiiruseni?
a) jääb samaks
| |
b) väheneb
| |
a) suureneb
|
Asünkroonmootor on lülitatud võrku sagedusega 50Hz. Rootor ei pöörle (seisab paigal). Kui suur on rootoris indutseeritava emj sagedus?
Põhjendus!
Kuidas muutub rootoris indutseeritava emj sagedus asünkroonmootori kiirendamisel nullist nimikiiruseni?
a) jääb samaks
| |
b) väheneb
| |
a) suureneb
|
Mitu kontaktrõngast on sünkroonmootori ergutusmähisel?
a) 1 | |
b) 2
| |
c) 3
| |
d) 4
| |
e) 5
|
Mitu kontaktrõngast on faasirootoriga asünkroonmootori rootorimähisel?
a) 1
| |
b) 2
| |
c) 3
| |
d) 4
| |
e) 5
|
Kui lühismootoriga asünkroonmootori kokkupanekul osutub, et rootor käib vastu staatorit (õhupilu on ebaühtlane), siis tuleb :
a) rootori välispind üle treida
| |
b) staatori sisepind üle treida
| |
c) pöörata laagrikilpe koos rootoriga leidmaks rootori õige asend
|
Millisest parameetrist sõltub sünkroonmootori pöörlemiskiirus?
a) toitepingest
| |
b) toitevõrgu sagedusest
| |
c) pooluspaaride arvust
| |
d) koormusest võllil
| |
Pinge vähenedes sünkroonmootori kiirus:
a) väheneb
| |
b) ei muutu
| |
c) suureneb
| |
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Kuidas oleneb asünkroonmootori moment toitepingest?
a) ei olene
| |
b) on võrdeline pinge ruuduga
| |
c) on võrdeline pingega
| |
d) on võrdeline ruutjuurega pingest
|
Asünkroonmootori toitepinge vähenemisel mootori poolt arendatav moment:
a) suureneb
| |
b) veidi väheneb
| |
c) väheneb võrdeliselt pinge ruuduga
| |
d) ei vähene
|
Asünkroonmootori nimimoment on 100 Nm. Mootori toitepinge on 90% nimipingest. Kui suur on asünkroonmootori moment 90% toitepinge korral?
Põhjendus!
|
Mille tähis on?
a) kolmefaasilise trafo tähis
| |
b) lühisrootoriga asünkroonmootori tähis
| |
c) faasirootoriga asünkroonmootori tähis
| |
d) sünkroongeneraatori tähis
|
Tahhogeneraatori sisendsuuruseks on
a) pinge
| |
b) vool
| |
c) võlli pöörlemiskiirus
| |
d) moment
|
Mida mõõdab/teeb tahhogeneraator?
a) elektrienergia tarbimine
| |
b) mootori pöörlemiskiirus
| |
c) kiirendust
| |
d) laeb akut |
Milline ergutus on tahhogeneraatoril?
a) võõrergutusega
| |
b) rööpergutusega
| |
c) jadaergutusega
| |
d) segaergutusega
| |
e) püsimagnetitega
| |
Mille tähis on?
a) kolmefaasilise trafo tähis
| |
b) lühisrootoriga asünkroonmootori tähis
| |
c) faasirootoriga asünkroonmootori tähis
| |
d) sünkroongeneraatori tähis
|
Milline asünkroonmootori moment on suurim?
a) käivitusmoment
| |
b) vääratusmoment
| |
c) nimimoment
| |
d) ideaaltühijooksumoment
|
Kui koormusmoment ületab asünkroonmootori vääratusmomenti, siis mootor seiskub
Millistel alljärgnevatel mootoritel pole lubatud tühijooks?
a) alalisvoolu haruvoolumootoril (rööpergutusega)
| |
b) sünkroonmootoril
| |
c) alalisvoolu peavoolumootoril (jadaergutusega)
| |
d) ühefaasilisel asünkroonmootoril
|
Mis on haruvoolumootor?
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|
Mis on peavoolumootor?
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|
Mis on kompaundmootor?
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|