E-äri on “liikuv sihtmärk”, kus uued töömeetodid, tehnoloogia ja tööpraktikad on jätkuvalt arengus. Siin on tarvis juhiseid kuidas hoolt kanda teadmiste ja e-äri mõistmise aspektide üle. Käesolevas peatükis anname ülevate, kuidas pidevalt uuendada e-äriga seonduvaid teadmisi.

Uute lahenduste rakendamine toob alati kaasa uuenenud töömeetodid. Vaadeldes jätkuvat tehnoloogia, töökultuuri ja äriprotsesside arengut, kerkib üles küsimus organisatsiooni teadmusest ja selle arendamise võimalustest. IKT areng tervikuna on loonud uusi võimalusi organisatsioonidele, nüüd tuleb uuesti üle vaadata oma protsessid ja teadmised, teadmusjuhtimine. Mõned võtavad need muudatused kiiresti omaks, ilmselt noortele ja haritud inimestele on see suhteliselt kerge, teised on konservatiivsemad ja ilmselt ei ole valmis neid võimalusi vastu võtma. Et kiirendada ja tõhustada IKT rakendamist äriprotsessides, on soovitav selgitada inimestele e-äri kasutegureid, parandada inimeste enesekindlust uues töökeskkonnas.

Uusi teadmisi, oskusi ja töömeetodeid saab inimesteni viia läbi koolituste, elukestva õppe mudeli, skeemide ja konsultatsiooni, viies inimeste ja organisatsiooni vajadused vastavusse. Tavapärane haridusmudel on liiga jäiga struktuuriga ja ei muutu kiiresti, aga teisalt me eeldame, et enamik muutusi tuleb niisugustest hariduse/koolituse võimalustest, mis on rohkem paindlikumad. Üks võimalus selleks on nn mitteformaalsel õppel. Alustada tuleks teadmiste jagamist ja vahetamist, uuringuid, harimist, koolitusi ja kogemuste jagamisi igasugusel tasandil.

Teadmised on vaja vastavusse viia uute IKT rakendamise võimalustega äripraktikas, mis on lai ja multi-distsiplinaarne valdkond. See haarab äriprotsessid ja mudelid nii IKT valdkonnas kui ka tehnoloogia laiemalt ja äri võimaluste potentsiaali. Edu võtmesõnaks on koostöö, mis on ka eesmärgiks konstruktiivse ja positiivse suhtumise arendamisel.

Tänapäeval muutuvad organisatsioonid kiiresti ja raske on leida töömeetodeid, mis on muutumatud ja ajale vastupidavad. Elukestva õppe kontseptsioon on muutunud väga oluliseks, kuna see suunab põhitähelepanu muudatustest õppimisele, uue rakendamisele ja uuringutele.

Elukestev õpe ei tähenda lihtsalt jätkuvat kursuste ja koolituste läbimist, see tähendab oma oskuste arendamist läbi tagasiside ja uuringute. Elukestev õpe on jätkuv protsess, mis koosneb koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest. Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. Töötaja kui indiviidi seisukohast on olulised järgnevad teemad:


Personaalne visioon;

Töö iseloom ja töötaja roll ettevõttes;

Töökogemuste peegeldamine;

Tagasiside otsimine oma töö kohta;

Uue informatsiooni, teabe ja oskuste saamine.



Organisatsioonid võivad luua elukestvat õpet toetavad struktuurid ja protsessid. Juhtkond peaks pakkuma töötajatele võimalusi osaleda kolitustel, mis aitavad neil tööks vajalikke teadmisi ja oskusi uuendada. Töötajad omakorda saavad selge ja ühise visiooni organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest.

Paljud ametid ja tööülesanded nõuavad oma teadmiste pidevat uuendamist, mis tingib asjaolu, et töötajad õpivad ja osalevad koolitustel selleks, et oma tööd jätkuvalt ja paremini teha. Oskused, mis on elukestva õppimise aluseks:


Oskus õppida;

Õppemeetodi mõistmine;

Informatsiooni, õppematerjalide hankimise oskus:



Elukestev õpe töökohas koosneb erinevat tüüpi õppimistest:


Töötervishoiu ja turvalisusega seotud koolitus;

Kutsetunnistuse/ sertifikaatide vms tõendite kinnitamine ja uuendamine;

Uute töövahendite, seadmete, tööprotseduuride, toodete ja teenuste tundma õppimine.