Muutujad

Programmeerimise käigus on reeglina vaja hoida meeles mingit hulka andmeid (vahetulemused, toimunud sündmused, sisendväärtused, väljundväärtused jne). Neid väärtused tuleb hoida mälus. Selleks defineeritakse koht mälus, mida kasutatakse andmete hoidmiseks ning seda defineeritud kohta nimetatakse muutujaks. Kuna andmed, mida hoitakse võivad olla väga erinevad, siis öeldakse ka muutuja defineerimisel, mis tüüpi andmeid selles muutujas hoidma hakatakse (muutujatüüp).

Muutujatüübi vajadus tuleneb eelkõige selles, et erinevad andmed võtavad mälus erineva koguse mäluruumi. Näiteks 8 biti ehk ühe baidi mäluruumi abil on võimalik meeles hoida 2⁸=256 erinevat seisu. 256 erineva seisu abil on võimalik: hoida meeles täisarve 0..255, märgiga täisarve -128..127, ASCII kooditabeli abil ühe sümboli jne. Kahendsüsteemi arv 11111111₂ võib tähistada näiteks täisarvu 255 või ka -1, et teada millena seda väärtust käsitleda peab olema öeldud, mis tüüpi andmetega on tegu.

Tuntumad muutujatüübid on: tõeväärtus, märgita täisarv, märgiga täisarv, reaalarv (komakohaga), tähemärk, tekst jne. Kuna erinevad andmed võtavad erinevalt mäluruumi, siis on ka erinevat tüüpi muutujad mälus erineva suurusega. Kõige vähem mäluruumi nõuab tõeväärtusmuutuja (kaks seisu õige/vale) – 1 bitt ja täisarvud (2-8 baiti), reaalarvulised muutujad nõuavad juba rohkem mälu ja teksti hoidmiseks on vaja vähemalt 1 bait ühe sümboli kohta.

Muutujatüübid võib jaotada: matemaatilised muutujatüübid (täisarvud, reaalarvud jne) ja sümbolilised muutujatüübid (tähemärgid, tekstid jne) ning väärtustüübid (muutujad, millel on konkreetne suurus ja koht) ja viitetüüpi.

Lisalugemist: www.wikipedia.org