Biomeetrilised isikuandmed on isiku kui füüsilise olendi unikaalsed (ka mitteunikaalsed) eripärad, mis on seotud tema kehast tulenevate mõõdetavate iseärasustega. Süsteemis kasutatakse kõige erinevamaid isikute füüsilise keha tunnuseid, mis tagavad lihtsa ja selge mõõtmise. Laiemalt on tuntud sõrmejälgede, näo ja DNA põhjal isikuteandmete kogumine ja isikuandmete töötlemine. Allikas:Wikipedia

 

Näpujälje lugeja (ing. fingerprint reader) on seade, mis skaneerib inimese sõrmejälje mustri, koostab sellest iseloomuliku kirjelduse ja võrdleb seda kirjeldust mälus oleva kirjeldusega. Kirjelduste kokkulangemisel läbipääs avatakse.

 

Käelaba mõõtja (ing. palm print reader) möödab käelaba laiust, paksust, sõrmede pikkust, jne.

 

Silma identifitseerija (ing. eye identification) mõõdab silmaiirise värvi, kuju, pulseerimist, jms.

 

Näotuvastaja (ing. facial recognition device) koostab videokaamera signaali baasil nn. Näovalemi, mida võrreldakse andmebaasis olevaga. Seoses näo muutmisega (näiteks habeme kasvamisega), on sellise süsteemi usaldatavus esialgu veel madal ja teda kasutatakse abivahendina (näiteks kuvatakse läbipääsu valvurile 6 -10 sarnasemat fotot ja jäetakse otsus teha inimesele.

 

Juhusliku sõna tuvastus(random voice interrogation) süsteem esitab tuvastatavale juhuslikke küsimusi, millele tuleb ühesõnaliselt vastata. Nii välistatakse magnetofoni kasutamise võimalus.

 

Hääletuvastus (voice identification) süsteem tuvastab isiku hääletämbri iseärasuste kaudu. Et takistada magnetofoni kasutamist, võetakse arvesse ka häälallika (kõri)kuju, (vähem töökindel kui juhusliku sõna tuvastus).