Mõõtevahendid
54. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab:
a) atmosfääri rõhku
| |
b) ülerõhku
| |
c) vaakumit
| |
d) hõrendust
| |
e) rõhkude vahet
|
55. Termopaari gradueering määratakse tingimusel:
a) t0 = 0°C, t1 muudetakse
| |
b) t1 - t0 hoitakse konstantne
| |
c) t1 – konstantne, t0 – muudetakse
| |
d) t1 = 0°C, t0 – muudetakse
| |
e) t0 ja t1 – muudetakse üheaegselt
|
56. Silla tasakaalu olek määratakse valemiga:
a) R1 · R2 = R3 · R4
| |
b) R2 · R3 = R2 · R4
| |
c) R1 · R3 = R2 · R4
| |
d) R1 + R2 = R3 + R4
| |
e) R1 + R3 = R2 + R4
|
57. Kõige happelisem lahus on, kui happelisused:
a) pH1 = 1
| |
b) pH2 = 3
| |
c) pH3 = 4
| |
d) pH4 = 5
| |
e) pH5 = 6
|
58. Mõõdame testriga vahelduvpinge piirkonnaga vahelduvpinge väärtust, siis see näitab:
a) amplituudväärtust
| |
b) efektiivväärtust
| |
c) keskväärtust
|
59. Termistori takistus suureneb, kui selle temperatuur:
a) suureneb
| |
b) väheneb
| |
c) soojendatakse pikka aega sama temperatuuri juures
|
60. Pooljuht-termotakistitel on tundlikkus võrreldes metall-termotakistitega:
a) suurem
| |
b) väiksem
| |
c) sama
|
61. Termopaari kuuma otsa temperatuur t1 muutub hüppega ( näiteks pannakse järsult keeva vette), kuidas muutub siis Et ajas?
a)
| |
b)
| |
c)
| |
d)
|
62. Toru sees oleva gaasi kulu mõõtmiseks diafragma abil ühendatakse diferentsiaalmanomeeter torule :
a) ülevalt
| |
b) alt
| |
c) küljelt
|
63.
O2 kontsentratsiooni mõõtmiseks saab kasutada magnetgaasianalüsaatorit, sest O2 on:
a) paramagnetiline
| |
b) diamagnetiline
| |
c) ei oma magnetilist omadust
|
64. Diferentsiaalmanomeetrit kasutatakse:
a) erinevate gaaside rõhu mõõtmiseks
| |
b) rõhu suurenemise mõõtmiseks
| |
c) rõhu vähenemise mõõtmiseks
| |
d) rõhkude vahe mõõtmiseks
|
65. Mõõdetakse õhurõhku 12 Bar osutiga manomeetriga, täpsusklassiga 1,5. Suurima täpsusega mõõtetulemuse annab mõõteriist mõõtepiirkonnaga:
a) 15 Bar
| |
b) 25 Bar
| |
c) 40 Bar
|